Arvamus: sularaha kättesaadavus on oluliselt paranenud, ka Räpinas

Teet Kerem, Coop Panga igapäevapanganduse juht. Foto: Urmas Kamdron

Viimastel nädalatel palju kõneainet tekitanud kurioosum Räpinas liiga kõrgele paigutatud sularahaautomaadiga viitab tegelikult palju laiemale probleemile – sularaha kättesaadavusele maapiirkondades. Kas Tallinnas oleks selline teemapüstitus saanud kajastust või olnud üks igapäevane juhtum muude kiirete pealinna teemade keskel?

Kaardimaksete üha laiemal levikul võib tulla üllatusena, et igapäevane sularaha kasutus pole kuhugi kadunud ja on endiselt oluline. Seda ilmestab hästi asjaolu, et automaatidest väljastatav keskmine summa on viimase kümne aastaga peaaegu kahekordistunud.

Eesti Panga statistika näitab, et võrreldes sularahaautomaatide leviku kõrgpunktiga aastal 2008, mil Eestis oli ligi 900 automaati, on automaatide arv tänaseks vähenenud ligi 130 võrra. Suuresti on vähenemine toimunud sellistes asukohtades, kus igapäevaseid tehinguid on vähe. See on ka mõistetav, kuna sularahaautomaatide ülalpidamine on kulukas. Leevendava tegevusena on katsetatud pangabussi käivitamist, kuid tänaseks on pangabusside projekt lõpetatud. Koostöös kohalike omavalitsuste ja kaupmeestega on töös üle Eesti sularaha väljastavate punktide süsteemi, mille kaudu said sularaha välja võtta ühe panga kliendid. Kõik senised lahendused on olnud ajaliste või geograafiliste piirangutega ja seega pole need arvesse võtnud tegelikke kliendivajadusi.

Paljude väikelinnade ja maapiirkondade elanike jaoks tähendab sularaha väljavõtmine eraldi sõitu pangakontorisse või -automaadi juurde. Sama kehtib ka pendelrändajate osas, kes jagavad oma aega maa- ja linnakodu vahel ning peavad enne teele asumist veenduma, kas vajavad sularaha või mitte. See olukord on muutunud aga oluliselt paremaks alates tänavusest kevadest, kui Coop Eesti avas sularaha väljavõtmise teenuse kõigis oma 350 kaupluse kassas üle Eesti. Kui varasemalt sai sularaha välja võtta 748 pangaautomaadist, siis neile lisandus rohkem kui 1000 kassat, mis enamasti paiknevad just väljaspool suuremaid linnu.

Kuna sularaha on endiselt oluline, siis on ka Räpina elanike pahameel igati mõistetav. Tegelikult pole aga sularaha kättesaadavus Räpinas ega kogu Põlvamaal vähenenud või muutunud ebamugavamaks. Põlva Tarbijate Ühistu piirkonnas asub 28 Coopi kauplust, nende hulgas Coop Konsumid, väikepoed ja tööstuskaupade kauplused – kõikides nendes on võimalik sularaha välja võtta. Maikuus avatud Räpina Konsumis saab lisaks kasutada ka igapäevaseid pangateenuseid, näiteks taotleda väikelaenu või tarbijakrediiti. Seega on pangateenuste kättesaadavus lisaks sularaha väljavõtmisele Räpinas hoopiski kasvanud.

Coop Panga statistika kinnitab, et kõige paremini on võtnud sularaha väljamakse teenuse kauplustes vastu maapiirkondade elanikud. Need on eelkõige väiksemate asulate elanikud, näiteks Aegviidu Harjumaal, Kose Võrumaa või Tornimäe Saaremaa. Samas kasutatakse teenust palju ka linnades, näiteks Tallinnas asuvates Harju Tarbija Ühistute poodides ja Järva Tarbijate Ühistu Paide Maksimarketis.

Mõni aeg hiljem tuli sularaha teenusega turule ka Olerexi tanklate kett, mis näitab, et mitmed ettevõtjad töötavad ühiselt selle nimel, et parandada sularaha kättesaadavust kõikjal üle Eesti. Kaupluse kassast raha väljavõtmine on sarnane tavalise sularahaautomaadi kasutamisega – klient ütleb kassas enne ostude eest tasumist teenindajale väljavõetava summa ning sisestab makseterminali oma pangakaardi PIN-koodi.

Järgmise sammuna pangateenuste kättesaadavuse parandamiseks arendab Coop Pank koostöös Coopi kauplustega sularaha sissemaksete teenust, millega plaanime turule tulla järgmisel aastal.