Päästeamet kontrollib kortermaju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal kontrollib päästeamet kogu Eestis nädala jooksul taaskord tuleohutusnõuete täitmist kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites – ühiskasutatavatel pindadel. Kontrollitakse, kas on tagatud hoonest välja pääsemine ja trepikojad on asjadest puhtad ning millises olukorras on hoonete küttesüsteemid.
„Tuleohutusnõuded ei ole tekkinud iseenesest, vaid need on juba juhtunud õnnetuste analüüsi tulemus,“ selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. „Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista.“
Varasemad kontrollid näitavad, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht. Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija.
Lisaks peab igas korteris olema töökorras ja lakke paigaldatud suitsuandur. Tuli ei tunne korteri piire ja seega on oluline, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub kõigi majaelanike turvalisus.
„Igapäevases elutempos võivad mõned nõuded tunduda üleliigsed, aga kui on juhtunud halvim ning hoones on tekkinud tulekahju, siis on peamine, et inimesed ei jääks omaenda koju lõksu. Kahjuks meil selliseid näiteid täna on, mistõttu ei saa kortermajade tuleohutuse probleemidele hinnaalandust anda,“ selgitas Tähe.
2017. aastal hukkus eluhoonetes 36 inimest, neist eramajades 17 ja korterelamutes 18, lisaks 1 inimene suvilas. Tänavu oktoobri lõpu seisuga on eluhoonetes toimunud tulekahjudes hukkunud 27 inimest, neist eramajades 14 ja korterelamutes 11.
Eestis on ligikaudu 70 000 kortermaja.
Näiteks 16. oktoobri päeval oli Tartus Uuel tänaval viiekordse kortermaja keldris tulekahju, mille suits levis maja kahte püstakusse ning sealt korteritesse. Päästjad evakueerisid tõstuki ning redeli abil neli ja trepikoja kaudu kolm inimest, kellest kaks viidi tervisekahjustustega haiglasse.
Päästjad selgitasid välja, et keldri ja trepikoja vahel oli küll tuletõkkeuks, kuid see oli jäetud lahtisesse asendisse. Lahtisest tuletõkkeuksest ei ole aga tulekahju ja suitsu peatamiseks kasu.
Juhtum näitas ilmekalt kui oluline on, et keldrid moodustaksid trepikojast eraldi tuletõkkesektsiooni. See tähendab, et kelder peab olema maja püstakust tulekindla uksega eraldatud ning et uksest kasu oleks, peab see olema suletud asendis.
Keldritulekahjude kustutamine on päästjate jaoks keerukas, kuna seal on palju põlevmaterjali, temperatuurid tõusevad kõrgeks ja tulekoldeni on seepärast raske jõuda.