Ajujahile laekus ideid kõigist maakondadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurimale äriideede konkursile Ajujaht esitati tänavu kokku 341 äriideed. Sama palju esitati neid sinna ka möödunud aastal. Ideid esitati esmakordselt kõigist 15 maakonnast.
Ajujahi ellu kutsunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul näitab esitatud ideede arv Ajujahi kindlat kohta Eesti ettevõtlusmaastikul. “Inimeste huvi ettevõtlusega alustamise vastu ei ole kuskile kadunud, kogutud ideede saak on selle tõestus.”
Võrreldes eelmise aastaga kasvas enim sotsiaalse ettevõtluse kategoorias esitatud ideede arv -- sinna laekus neid tänavu 46.
Elisa tegevjuht ja Ajujahi žürii liige Sami Seppänen tunneb head meelt tänavuse ideekorje saagi üle. „Kõige enam ideid laekus käesoleval aastal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnast. Sinna esitati nii äppe, jagamismajanduse platvorme kui ka näiteks vähemalt üks isikutuvastussüsteemi lahendus,” rääkis ta Seppänen ja lisas, et loodab ka tänavuselt hooajalt põnevaid koostööprojekte.
Kõige rohkem ideid esitati Harjumaalt ja Tallinnast – vastavalt 162 ja 43. Tartumaalt esitati kokku 66 ideed, Pärnumaalt 16, Lääne-Virumaalt 10, Raplamaalt 9, Ida-Virumaalt 7, Saaremaalt 7, Võrumaalt 6, Jõgevamaalt 3, Läänemaalt 3, Viljandimaalt 3, Järvamaalt 2, Valgamaalt 2, Põlvamaalt 1, Hiiumaalt 1.
Esitatud ideed jagunevad valdkonniti järgmiselt: IKT 99, sotsiaalne ettevõtlus 46, tööstus ja disain 40, turism ja teenusmajandus 23, tervis ja biomeditsiin 22, energeetika ja keskkond 21, loomemajandus 7. 83 ideed liigitati muu kategooria alla.
Ajujahil on käimas 12. hooaeg. Konkursi auhinnafond on 75 000 eurot.