Tomi Saluveer: meie itimehed paistavad silma
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
7. november 2018, 00:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äriideede konkursile Ajujaht esitati tänavu Lõuna-Eestist üheksa ideed. Võrumaalt laekus neid kuus, Valgamaalt kaks ja Põlvamaalt üks. Ettevõtmise korraldajad teadsid eile rääkida, et Lõuna-Eestist esitatud ideed on valdavalt IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast.
Meie itimehed on tulnud välja nutikate seadmete, aga ka e-platvormide ja mobiilirakendustega. Pakutud on ideid, mille eesmärk on muuta inimeste elu infoajastul mugavamaks, efektiivsemaks ja turvalisemaks.
IT-lahenduste kõrval on Lõuna-Eestist konkursile tulnud ideid ka käegakatsutavamast tööstuse ja disaini valdkonnast. Näiteks lauamäng ja rõivabränd.
Tänavu osaleb Ajujahi ideedevõistlusel täpselt sama palju meeskondi kui eelmisel aastal. Kõigist maakondadest asub 12. hooajal võistlustulle kokku 341 ideed.
Rahast väärtuslikumaks hindavad paljud osalejad aga saadud kogemusi.
Konkursi auhinnafond on 75 000 eurot. Rahast väärtuslikumaks hindavad paljud osalejad aga saadud kogemusi. Senise tagasiside põhjal on teada, et kõige rohkem motiveerivad osalejaid kohtumised koolitajate ning mentoritega. Auhinnaraha on boonus neile, kes lõppu välja jõuavad.
Eelmisel aastal jõudis ideekonkursil kaugele kokkuvolditav vineerist paat Viisk. Võrumaa mehed mõtlesid välja puidust paadi, mille kokkupanek võtab vaid minuti. Uuendusliku paadiprojekti üks eestvedaja, ASi Võru Empak tegevjuhina töötav Remo Allikas kinnitas samuti, et Ajujahi ideevõistlusel olid kõige tähtsamad arenguprogrammist saadud teadmised. Koolitused olid tema hinnangul läbimõeldud ja nendest oli palju kasu. Eneseharimiseks tasus Tallinna vahet sõita.
Ajujaht aitab mõttemeistritel oma ideed läbi mõelda või jõuda hoopis järeldusele, et idee polnudki kõige parem. Harri Tallinna sõnul on ka see positiivne, kui ei jääda idee otsa mitmeks aastaks istuma, vaid mõistetakse varakult, et see ilmselt ei tööta.
Need, kes konkursil kaugemale jõuavad, on Ajujahi tiimijuhi sõnul pigem inimesed, kes ka juba varem midagi teinud, kellel on enamasti ettevõtluse kogemus. Samas on erinevate õpilasfirmade programmide toel viimastel aastatel kasvamas noortetiimide arv.
Ajujahi üks seni suurim edulugu on viis aastat tagasi jalad alla saanud Taxify. Tallinnasse sõitjale saab see taksojuhte ja kliente ühendav võrgustik olla abiks, et jõuda oma koolitaja või mentori juurde.