Valga kirurgi hinges elab muusik (1)

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale arsti töö juhib Feliks Rõivassepp Valga haigla kirurgiaosakonda. Arstina jäävad tema valdkonda nahakasvajad, kõhuõõneoperatsioonid, traumahaavad ja luumurrud. Maakonnahaiglas ei saa mööda ka peenematest organitest. «Oleme siin ka südamelihast õmmelnud.»
Peale arsti töö juhib Feliks Rõivassepp Valga haigla kirurgiaosakonda. Arstina jäävad tema valdkonda nahakasvajad, kõhuõõneoperatsioonid, traumahaavad ja luumurrud. Maakonnahaiglas ei saa mööda ka peenematest organitest. «Oleme siin ka südamelihast õmmelnud.» Foto: Arvo Meeks

Valga haigla kirurg Feliks Rõivassepp tunnistab, et mure inimeste tervise pärast jälitab arsti pidevalt. Siiani on ta sellega aga toime tulnud ja kirurgiaosakonna juhtimise kõrvalt üles kasvatanud viis edukat last, kellest kaks on samuti valinud arstikutse. Ehk vähem tuntud on aga asjaolu, et enne skalpelli haaramist võlusid teda hoopis laulmine ja akordionimäng.

Kui mõnele arstile on noorena elukutsevalikuks inspiratsiooni andnud näiteks lähedase haigus, siis ka Rõivassepa huvi meditsiini vastu tekkis küllaltki noorelt, aga teisel põhjusel. Kuigi ta on nüüdseks Valgas üldkirurgina tegutsenud juba üle 30 aasta, on tema juured veidi ida pool. Ta sündis Räpinas, aga kolis vanematega peagi viimaste sünnipaika endisele Petserimaale, kus möödus teadlik lapsepõlv. Suviti aga sai oldud vanaema juures Veriora kandis, kus ühel hetkel likvideeriti kohalik raamatukogu.

Sealt sattus talle esimest korda kätte meditsiinikirjandus. Eeskujusid suguvõsas seejuures meditsiini poolel polnud. Rõivassepa ema oli põllutööline ja isa juhtis kirikukoori. «Mäletan, et keskkoolis sai meditsiinikirjandust hakatud uurima. Konspekteerisin mitu kladet täis. Keskkoolis olin selle mõttega juba harjunud, et tuleb meditsiini õppida.»

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles