Mardid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne. Arvatakse, et mardisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Mardisante oodatakse, kuna nendelt saadakse õnnistust ja väge igapäevasele elule. Meile toovad mardisandid õnne, vastu saavad ande.

Mardisandiks on varasemalt käinud täiskasvanud mehed ja noored. Tänapäeval käivad marti jooksmas ka lapsed.

Mardid käivad ringi peredena, kus on palju erinevaid tegelasi. Kõige tähtsam on mardiisa, kes juhib kogu seltskonda ja annab martidele loa tantsida, laulda, küsida mõistatusi või mängida pilli. Lisaks sellele on mardiperes veel näiteks: Mardiisa, Raha-ajaja, Karu, Kotimees, Pillimees ja pill, Sabakeerutaja, Toonekurg, Sokud, Hani Kadrititt, Hobune jne.

Maskeerida võib vastavalt fantaasiale ükskõik millisteks tegelasteks, näiteks erinevateks ametimeesteks: korstnapühkija, kaardimoor, tohter, soldat, kingsepp, madrus jt. Oluline on, et sellel tegelasel oleks sandiperes oma roll.

Sanditamisfestivali „Hakkame santima!“ eel on toimunud koolitused Eesti eri paigus. Üleriigiline mardisandijooksmine Euroopa kultuuripärandiaasta puhul on ellu kutsutud selleks, et säiliksid meie enda mitmekesised sanditamistraditsioonid just perede, noorte ja teiste inimeste elavas kasutuses.

„Hakkame santima!“ raames toimub 10. novembril sanditamiskonverents ja 11. novembril suur perepäev ja kontsert Tartus, kus lisaks eestlastele astuvad üles folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast.

Sanditamisfestivali raames toimub ka kogumiskonkurss „Märka marti!“, oodatud on fotod, lühifilmid ja lood eestimaalaste kohalikust elavast maskeerimis- ja sanditamiskombestikust nagu mardi- ja kadrisandis käimine, sokujooksmine aastavahetusel, jõulu- ja vastlasandid. Lisaks on oodatud vanad fotod, sealhulgas ka mitte enam elavas kasutuses olevast sanditamisest, nagu näiteks hingesandid või sokujooksmine jõulude ajal.

Üleriigilist mardisandijooksmist Euroopa kultuuripärandiaasta raames veab eest Eesti Folkloorinõukogu koos Rahvakultuuri Keskusega.