Külavanem: keegi peab külas ohjama kriisiolukorda, kui möllab torm
10. november 2018, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige, Kuusiku ja Iira külade külavanem Ants Kuningas märkis eile Tartus toimunud seminaril „Aasta pärast haldusreformi. Kuidas edasi?“, et paljudes uutes valdades puuduvad siiani mehhanismid, mis võimaldaksid kogukondi kaasata ja küla huve esindada.
„Haldusreformist möödunud aasta jooksul on vallavalitsused ja volikogud tegelenud peamiselt valla juhtimisstruktuuride korrastamisega ja uute õigusaktide vastuvõtmisega. Valdade äärealade külade tavalise inimese jaoks on avalike teenuste kättesaadavus ja kohalikus omavalitsemises osalemine järjest ebamäärasem,“ rääkis Kuningas.
Kodukant viis septembri alguses oma võrgustikus läbi küsitluse haldusreformi tagajärgede kohta. Küsitlusele vastasid rohkem kui 100 küla esindajad üle Eesti. 63 protsenti vastanuist oli arvamusel, et külaelu on pärast haldusreformi muutunud ning enamik leidis, et see on muutunud keerulisemaks. „Kurdeti infosulgu, kardetakse traditsioonide hääbumist, ääremaastumist, identiteedi kadu. Kodukoha nime jätkuvus on paljudel juhtudel traditsioonide oluline osa, kui kaob nimi, võib kaduda ka traditsioon ja ühendav identiteet,“ rääkis Ants Kuningas.
„Paljudes uutes valdades puuduvad aga siiani mehhanismid, mis võimaldaksid kogukondi kaasata ja küla huve esindada. Nimelt ei ole kõigis valdades siiani vastu võetud isegi külavanemate statuuti, mis võimaldaks küla esindajat legitiimselt valida,“ rääkis Kuningas. „Võib ju küsida, et milleks on külavanemat üldse vaja? Aga seetõttu, et reformi järgselt vallamaja aknast välja vaadates enam valla piire ei hooma,“ nentis külavanem.
„Küla aga vajab järjest enam esindajat, kes oleks õigustatud ja kohustatud esindama küla ja vahendama informatsiooni küla ja valla vahel,“ rõhutas Kuningas. „Külavanem teab kohalike elanike ootusi. Ta oskab kõige paremini hinnata näiteks külateede seisukorda ja näeb ka seda, kas vastremonditud külatee peab vastu mõne kuu või natuke kauem. Ta oskab anda vastuse, kas maantee remondi tagajärjel läbi küla ümbersuunatud transiitliiklus tekitab täiendavat ohtu, mida tuleks ohjeldada,“ tõi Ants Kuningas näite.
„Üks Lõuna–Eesti külavanem selgitas seda väga kenasti: vald on nüüdseks territooriumilt nii suur, et raske on selgitada kasvõi nii lihtsat asja, et külas on mäenõlval tee kinni tuisanud ja elektriliinid maas. Eriti sellisel puhul, kui vallakeskuses paistab päike ja lund ei ole.“ Kuninga sõnul on kriisiolukordadest vähe räägitud, kuid küla peab valmis olema ka selleks, kui möllab torm, kaob elekter või lumetuisk elu külas halvab. „Kriisiolukorras võiks just külavanem olla see inimene, kes oskab anda vastuseid ja tegevusi juhendada,“ tõi ta välja.
Külavanemate rolliga seotud oluliste küsimuste arutamiseks kutsub Eesti Külaliikumine Kodukant järgmise aasta 26. jaanuaril kokku külavanemate foorumi, kuhu oodatakse külavanemaid üle Eesti.