Eestlased toetavad piiranguteta alkoholipoliitikat

Alkohol maksab Soomes mitu korda rohkem, kui Eestis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Konjunktuuriinstituudi läbi viidud elanike küsitlus näitas, et 39 protsenti elanikest pooldab väheste piirangutega ja 30 protsenti rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat sooviks 15 protsenti vastanutest ja 16 protsenti ei osanud küsimusele vastata.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing sõnas, et Eestis on alkohol kergesti kättesaadav. „Enam kui 90 protsendile elanikest asub lähim alkoholi ostukoht kuni 10-minutilise teekonna kaugusel,“ kommenteeris ta. 

Veidi enam kui pooled täiskasvanud elanikud toetasid toitlustusasutustes alkohoolsetele jookidele ajalise müügipiirangu kehtestamist. Valdav osa elanikke ei lubaks alkoholireklaame tänavale ja üle poole elanikest keelustaks alkoholieklaamid ka erinevates meediakanalites.

„Riik on tõstnud kiirest alkoholi jaehinda ja piiranud sellega alkoholi kättesaadavust, mis on kaasa aidanud piirikaubanduse hoogustumisele. On positiivne, et alates 2018. aastast hakkasid rakenduma ka muud alkoholipoliitika meetmed, nagu reklaami ja müügiedenduse piirangud,“ ütles Josing.

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Võrreldes 2016. aastaga mullu alkoholi tarbimine oluliselt ei muutunud ja võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga on alkoholi tarbimine inimese kohta langenud ligi 4,5 liitrit. Kümne aastaga on kõige enam vähenenud kange alkoholi ja lahjemate jookide, nagu siidrid ja veinid, tarbimine. Mõnevõrra vähem langes õlle tarbimine.

Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemidest pidasid Eesti elanikud kõige murettekitavamaks sõiduki alkoholijoobes juhtimist, kodust vägivalda ja isikuvastaseid kuritegusid.