Hälli aitavad kiigutada Naised Köögis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Naised köögis.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Kuula artiklit

Valga muuseumis on 26. novembril «Hälli albumite õhtu koos ansambliga Naised Köögis». Esmalt saab osaleda vestlusringis, kus jagatakse mälestusi ja fotosid Valga haigla sünnitusosakonnast või oma hälli ajast. Tund hiljem algab kontsert.

Enne Esimest maailmasõda sünnitati tavaliselt saunas, hiljem eluruumides. Veel eelmise sajandi algul peeti sünnitajat roojaseks, kellel ei sobigi toas olla. Seoses teadmiste kasvu ja elatustaseme tõusuga tekkisid uued harjumused. Muuseumi juhiabi-varahoidja Marju Rebane tõi näite 1967. aasta ajakirjast Nõukogude Naine. «On vajalik, et lapse ootel iga perekond muretseks endale kaks valget või valgepõhjalist hõredakirjalist puuvillasest riidest kitlit. Kittel riputatakse lapse voodi lähedale. Ükskõik, kes läheb imiku juurde, peab enne pesema käed ja siis oma rõivaste peale tõmbama eralduskitli.»

Sünnitusabiga vähenes emade ja laste suremus. Samas oli varem meditsiinis sedagi, mida me ei pea enam loomulikuks. Näiteks propageeriti kunsttoitu või eraldati laps emast, et naine saaks puhata. Võrreldes nõukogude ajaga on populaarsem sünnitamine kodus. Kas ka saunasünnitus tuleb tagasi moodi, näitab aeg.

Valga muuseum teeb seoses «Hälli kiigutaja» näitusega kogumistööd, et jäädvustada mälestusi. Näiteks on oma neid muuseumiga jaganud Linda Püttsepp, kes töötas Lüllemäe maahaiglas ämmaemandana 1950. aastatel. Samuti Aino Kärema, kes töötas Valga haigla sünnitusosakonna meditsiiniõena aastatel 1979–2000, ja ämmaemand Jaanika Põder, kes töötab seal 1987. aastast. Külliki Siilak aga annetas filmi Valga vanast haiglast ning uue haigla avamisest.

«Õhtuga soovib muuseum tänada kõiki, kes näitusele on materjale saatnud või toonud,» ütles asutuse direktor Pikne Kama. 

Tagasi üles