:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2018/11/16/11579341t1h454a.jpg)
Tartu ülikooli teadlased kinnitasid täna Värska mineraalvett puudutava uuringu tulemuste esitlusel, et see sobib ülemiste hingamisteede vaevuste leevendamiseks sama hästi kui apteekides müügil olevad ookeaniveepreparaadid.
Värska mineraalveest hakatakse tootma nina- ja kurguspreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja ja farmakognoosia professori Ain Raali sõnul sobib Värska maapõue sügavaimast kihist ammutatav mineraalvesi mitte üksnes ninna pihustamiseks infektsioonide puhul, vaid aitab ka kurguvaevuste puhul. „Keemiliste ja mikrobioloogiliste analüüside tulemused olid väga head ja nüüd tuleb kogutud teadmised lihtsalt ellu viia,“ soovitas Raal.
Teadlased uurisid vett Värska sanatooriumi sügavaimas, 595 meetrini ulatuvas kaevus number 6, kust pärinev vesi on sedavõrd rikas mineraalainetest, et ei sobi inimesele niisama joomiseks. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteaduri Enn Karro veetud projekti käigus võrreldi puurkaevu mineraalvee koostist üheksa Eestis müüdud tootega nagu näiteks Humer, Quixx, Steimar ja Otrivin. Kõik seni Eestis müüdavad ninaspreid on Karro kinnitusel toodetud ookeani- või mereveest, mis tähendab, et enne tarbijani jõudmist seda lahjendatakse ning ka steriliseeritakse. Värska mineraalvesi pärineb aga sügavalt maapõuest ja on nii puhas, et ei vaja täiendavat steriliseerimist.
Karro sõnul analüüsiti nii Värska vee keemilist kui mikrobioloogilist koostist, samuti tehti radioloogiline analüüs ning infrapunaspektroskoopia uuringud.
Värska Sanatooriumi juhataja Vello Saar ütles, et uuringu tulemused annavad piisava teadmise, et hakata tootma Värska mineraalveest nina- ja kurguspreid. „Ettevalmistused võtavad mõistagi aega, tahame hakata seda valmistama siinsamas Värskas,“ märkis ta.
Saare sõnul tuli talle üllatusena, et sprei on kasutav ka kurku pihustamiseks ja kurgu kuristamiseks. Sestap võib tulevane toode saada eraldi otsikud kurku ja ninna pihustamiseks.
Mineraalveeks peetakse vett, mille lahustunud mineraalainete sisaldus on vähemalt 2 grammi liitri kohta, Värska sanatooriumi sügavaimas puurkaevus on see aga 15-21 grammi. Võrdluseks – merevee soolsus on 33-35 grammi, mis tähendab, et erinevalt Värska veest peab seda reeglina lahjendama.
„Ka apteekides müüdavate looduslike ninaspreide mineraalainete sisaldus on erinev,“ ütles Enn Karro. „Inimese koevedelike soolsus on üheksa grammi liitri kohta ja sarnase mineraalainete sisaldusega lahuseid nimetatakse isotoonilisteks, soolasemaid aga hüpertoonilisteks - nende toime on sügavam ja tugevam.“
Ain Raal lisas, et kui isotoonilist lahust kasutatakse näiteks limaskestade niisutamiseks tänapäeva moodsates kontorihoonetes või paneelmajakorterites, siis hüpertooniline eraldab limaskestast vedelikuna haigustekitajate tegevuse jääke ning väheneb ka limaskesta turse.
Värska mineraalvees on ka apteekides müüdavatest mereveepreparaatidest oluliselt kõrgem liitiumi, mangaani, raua ja strontsiumi sisaldus, sest see pärineb geoloogilisest keskkonnast ehk maapõues asuvatest kivimitest ja mineraalidest. Nii on mõnele apteegis pakutavale mereveetootele lisatud spetsiaalselt mangaanisoolasid, mis leevendavad hästi limaskestavaevusi. Värska vee spreina müümiseks tuleb sealt eemaldada üksnes liigsed rauaühendid.
Värska mineraalvee sobilikkust ülemiste hingamisteede infektsioonide leevendamiseks uuriti aasta jooksul. Sihtasutuse Archimedes ja Värska Sanatooriumi omaosalusel tehtud töö läks maksma 48 000 eurot.