Eestisse tuleb ligi 200 Belgia kaitseväelast
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
17. november 2018, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta alguses alustab Eestis teenistust ligi 200 Belgia kaitseväelasest koosnev soomusmanööverüksus, et osaleda Tapal paikneva NATO lahingugrupi tegevuses.
Belglased viibivad siin viis kuud ning annavad seejärel koha üle Prantsuse armeele. Õppuse Kevadtorm ajal viibivad Eestis Ühendkuningriigi juhitava pataljoni koosseisus nii Belgia kui Prantsuse üksused.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul näitab Belgia valitsuse otsus saata oma üksused Eestisse, et ka väikeriigid saavad NATO julgeolekusse võrdselt panustada. „Väikeriikidena mõistame üksteise julgeolekumuresid paremini, sest meie kõigi julgeolek sõltub kogu NATO tugevusest,“ lisas Luik.
Belgia üksus saabub Eestisse Leedust motoriseeritud rännakuga läbi kolme Balti riigi. Tee peal teeb üksus peatusi, et tutvustada oma tegevust ja varustust avalikkusele.
Varasemalt on Belgia õhutõrjemeeskonnad regulaarselt osalenud Eestis läbi viidud kevadistel suurõppustel, samuti on Belgia hävitajad osalenud NATO õhuturbemissioonil. Belgia vägede saabumine võimaldab ühist õhutõrjealast väljaõpet veelgi tõhustada.
Belgia üksus on varustatud jalaväe lahingumasinatega ja tankitõrje SPIKE-rakettidega, 120mm miinipildujatega, samuti on neil oma pioneeri- ja lahingutoetusüksus.
Kokku on üksusesse planeeritud ligi 100 ühikut lahingutehnikat sh. 35 lahingumasinat ja 65 toetusmasinat. Tapal paiknevas NATO lahingugrupis võtab Belgia üksus oma ülesanded üle taanlastelt, esimesed Belgia kaitseväelased jõuavad Eestisse detsembris. Kevadel osalevad belglased suurõppusel Kevadtorm.
Liitlaste lahingugrupp on osa laiemast NATO heidutusest ning paikneb Eestis NATO Varssavi tippkohtumisel vastu võetud liitlaste ühise otsusega. Nii nagu kõik liitlased saabuvad ka belglased Eestisse hoidmaks rahu, tugevdamaks NATO julgeolekut ja hoidmaks ära võimalikku agressiooni.