/nginx/o/2018/11/22/11592985t1hccc7.jpg)
Lähisuhetes esinevast vägivallast teatatakse üha enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on Eestis 10 kuuga registreeritud rohkem lähisuhtevägivalla kuritegusid kui mullu terve aasta peale kokku, andis teada politsei. Selle on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tõhusam koostöö.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas selgitas, et lähisuhtevägivalla juhtumite arvu kasv ei tähenda, nagu meil oleks lähisuhtevägivalda rohkem. Pigem viitab see inimeste teadlikkuse tõusule ja ametkondade järjest terviklikumale juhtumite lahendamisele.
«Oleme ühiskonnas hakanud koduseinte vahel toimuvast vägivallast palju rohkem ja julgemalt rääkima. Kusjuures aina sagedamini märkavad ja annavad meile teada naabrid, töökaaslased ja tuttavad,» rääkis Aas.
Politsei teeb iga päev koos partneritega tööd, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid võimalikult kiiresti ja kannatanu huve silmas pidades. Eelmise aasta lõpus ja selle alguses viidi Pärnus läbi pilootprojekt, mille raames pidi kodust lahkuma vägivallatseja.
«Hästi oluline, et kannatanu saaks kohest abi ja tunneks, et temaga tegeletakse. Teisalt on oluline, et ka vägivallatseja saaks võimalikult kiiresti signaali oma teo keelatusest. Pilootprojektis peeti vägivallatseja kinni, paigutati kainenema või ta lahkus oma sõprade või tuttavate juurde. Tõhustasime koos partneritega kannatanule pakutavat kaitset ja võtsime eesmärgiks, et tegutsemine oleks kiirem. Välistamaks vägivalla kordumist lepiti kokku, et kannatanu annab sellest koheselt teada. Hetkel on projekt laienemas üle Eesti,» rääkis Aas.
Ta rõhutas, et politsei on esmareageerija ja neil on võtmeroll kiiresti info liigutamisel, et perega saaks abi pakkuvad ametkonnad hakata tegelema süsteemselt. «Väga suur roll on siin aga ka riiklikul ohvriabil ja kohalikul omavalitsusel. Korrakaitsjad võivad ju vägivallatseja ajutiselt ära viia, kuid sageli ei piisa sellest sekkumisest, et vägivald lõppeks.»
Lähisuhtevägivalla vähendamine on tema sõnul võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös. «Aga see eeldab ka meie kõigi panust – märkamist, sekkumist ja vägivallast teadaandmist.»
Sel aastal on politsei registreerinud ka pea 100 ahistava jälitamise kuritegu, millest ligi veerand on toimunud lähisuhetes inimeste vahel. Enamik ahistajatest on olnud mehed. Kannatanuid jälitatakse nii otseselt nende eraellu sekkudes kui ka sotsiaalmeedia või elektrooniliste kanalite vahendusel.