Ettevõtlikkuskonkursi finaalis on ka Lõuna-Eesti noored

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äritegudest on finaalis ka Valga põhikooli õpilaste toodetud meevõie.
Äritegudest on finaalis ka Valga põhikooli õpilaste toodetud meevõie. Foto: Minifirma Võime

27. novembril selguvad Tallinnas Kultuurikatlas „Edu ja Tegu” ettevõtlikkuskonkursi parimad. Finaalis võtab mõõtu 11 sotsiaalset tegu kogukonna heaks ning kaheksa ärilist ettevõtmist, mõlemas kategoorias kandideerivad ka kahe Lõuna-Eesti kooli õpilased.

Tööd on autorite vanuse järgi jagatud kolme võistlusrühma.

Kell 14.30 algaval auhinnatseremoonial tunnustatakse kuue rühma parimaid osalenuid.

Sotsiaalsete, kogukonna heaks tehtud tegude seas on finaalis:

-Tapa Gümnaasium õpilaste Naistevälja kivikalmete korrastamine;

-Rakvere Gümnaasiumi esise kaunistamine lilledega;

-Jõhvi Vene Põhikooli õpilase oma koduaeda ja ka naabritele tehtud linnupeletajad;

-Võru Kreutzwaldi kooli õpilased oma luulekava-traditsiooniga;

-Pärnu Rääma kooli õpilaste koguperemäng „Ettevõtlikud nutimunad“;

-Rakvere Gümnaasiumi õpilaste loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

-Samuti Changemakers Academy projektina toimuvad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursid;

-Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamiseks loodud kaardimäng Mälukas;

-Tallinna Kristiine Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli 5 õpilase ühine vaimse tervise probleemide teadvustamise projekt „Ma Ei Ole Uhhuu“;

-Valga Gümnaasiumis loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmine

-ning Nõo Reaalgümnaasiumis liikumissarjade korraldajad.

Äritegudest on finaalis:

-Jõhvi Vene põhikooli õpilase valmistatud kilekotist helkurid;

-TERA Peedu kooli õpilase Paula pood;

-Valga põhikooli õpilaste toodetud meevõie;

-Anna Haava nimelise Pala kooli õpilaste Memo kellad;

-ja Türi põhikooli õpilase mängujuhtimise teenus;

-internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased;

-Tallinna 21. Kooli õpilaste toodetud Best Ice Kalevi kommidega jäätis

-ja Põlva Gümnaasiumi õpilaste toode - rabavee toonik.

Teisipäeval kell 11 algavas finaalis esitletakse oma töid ja žürii koosseisus Edu ja Tegu programmijuht Kristi Ploom, ettevõtja Ardo Reinsalu, Eesti Noorsootöökeskuse peaekspert Liisi Noode, Mektory turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Vaga ja teleajakirjanik Jüri Muttika panevad paika paremusjärjestuse.

Tseremoonial saavad kuus esikoha pälvinut kingituseks Edu ja Tegu inspiratsioonipäeva Mektorys koos oma ala tippu kuuluvate ettevõtjatega, auhindade valikus on tasakaaluliikurid, iPod-muusikamängijad, kõrvaklapid, konkursi Edu ja Tegu meened ning sTARTUp Day piletid. Kõigi finalistide vahel loositakse välja elektriroller STIGO.

Lõuna-Eesti finalistid:

Kinoklass Avasilm – Valga Gümnaasium 12. klassi õppur Kristiina Saaron

Kinoklassi idee sündis ajalootunnis ajaloofilmi vaadates, kui koolipingis istumine tegi huvitava filmi jälgimise ebamugavaks. Kristiina võttis kinoruumi tegemise südameasjaks ning see seati sisse kooli tühja keldriruumi. Kinoklassi valmimisel on lähtutud Aafrika stiilist, sest Valga Gümnaasium on UNESCO ühendkool ning taaskasutuspõhimõtetest. Rehvidest meisterdati tumbad, euroalustest diivan, õmmeldi patju, meisterdati nii diivanikaunistused kui ka küünlad. Tänu taaskasutusele hoiti kõvasti kokku – kinoklass läks maksma 10 eurot 897 euro asemel, mis oleks kulunud sisustusele.

Kinoklassis saavad õpilased vaadata filme, viia läbi arutlusõhtuid, tunde kui rühmatöid. Koolis loodi ametlik filmiklubi DFK VG AVASILM ning Valga Gümnaasium liitus dokumentaalfilmiklubiga, mille liikmetel on võimalus tellida tasuta õpetlikke ja silmaringi laiendavaid dokumentaalfilme.

Luulekavad – Võru Kreutzwaldi kool 7.b klass

Õpilaste idee teha midagi koos uut ja põnevat sai alguse 2016. aastal, kui neid sütitas luulehuviga uus kirjanduse õpetaja. Kirjutati, õpiti deklameerima, osaleti luulekirjutamise konkurssidel. Kui Jõgeval kuulutati välja luulefestival, kus tuli esitada 15 minutiline luulekava, käisid noored pooleaastase ettevalmistusperioodi jooksul igal nädalal kogu klassiga koos ja õppisid Henno Käo luule põhjal tehtud luulekava. Luulet põimiti muusika (kitarri- ja saksofonimängu), laulu ja liikumisega. Lisaks konkursil osalemisele hakati luulekava esitama erinevatel üritustel nii tihti kui õppetöö vähegi võimaldas. 2017/2018. õppeaastal esineti taas erinevatel maakonna üritustel Lehte Hainsalu luule põhjal tehtud

luulekavaga, mida ilmestati klaverimänguga. Praegu on käsil töö Kalju Kanguri luulega, millega osaletakse Jõgeva luulefestivalil ja kalender on esinemistest tihe nii aasta lõpus kui uue alguses. Hoolimata tihedast ajakavast ja east, mil noored üldjuhul just luulehuviga silma ei paista, harjutatakse iganädalaselt koos vähemalt üks tund selleks, et pakkuda kuulajatele kvaliteetset kultuurielamust. Märkimist väärib suurepärane 20 õpilase meeskonnatöö ja rollijaotus.

Rabavee toonik – Põlva Gümnaasiumi 12. klassi õppurid Hanna Maria Laane, Evar Valentin Pereseld, Katrin Piirimaa.

Rabavee toonikus sisaldub looduslik ja kasulik Põlvamaa Meenikunno rabajärvest pärit rabavee filtraat, millega saab lihtsa vaevaga puhastada ja niisutada näonahka ning eemaldada meiki. Naturaalsele rabaveele pole lisatud keemilisi aineid.

Idee teostamiseks toimus pidev vee toomine rabajärvest, selle topeltfiltreerimine koolis ning seejärel veekanistritega sõit Tartusse TÜ Katsekotta vaakumpump filtreerimist tegema. Sellele järgnes vee pudeldamine ja etikettide kleepimine ning vesi oligi valmis müügiks! Hetkel on tooted müügil Põlva Kaubamajas, Suure Munamäe kioskis ja Andre Farmi Talupoes. Rabavee toonikuga on õpilasfirmana alustanud tiim võitnud konkurssidel preemiaid ning tootmine käib edasi.

Meevõie – Valga põhikooli 9. klassi õppurid Morris Tann, Janely Rein, Rasmus Susi

Meevõie on magus ja vägagi maitsev Eesti toorainetest tehtud segu, mis koosneb meest, võist ning marjajahust. Vaid üks toode ei sisalda marjajahu ning selleks on vana hea naturaalne meevõie. Meevõie sobib määrimiseks nii saiale, pannkoogile, kookide/tortide vahele kui ka niisama söömiseks. Maiustajaid leidub igas vanuses.

Idee sai alguse 2017. aasta oktoobris, kui alustati koolis minifirmaga. Sortimenti kuulusid erinevad meevõided nagu mustsõstra-, mustika-, jõhvika-, aroonia-, naturaalset- ning jõulude ajal spetsiaalne jõulumaitseline meevõie. Kõige suuremaks katsumuseks oli meevõide kokku segamine, mis kõlab küll kergelt, kuid tegelikult oli üsna keeruline protsess, eriti pärast nõude pealt mee ja või maha saamine. Tootega on nopitud juba ka mõned auhinnad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles