Galerii Navi ajaloopäevast: kuidas lesknaistevägi Eesti rahva hävingust päästis

Ajalooprofessor Aadu Must rääkis täna Võru lähedal Navi seltsimajas peetud ajaloopäeval, et Eestis on olnud aegu, kus tuli sõlmida rahu, kuna muidu oleks kogu maa rahvast tühjaks tapetud. Sõjameditsiini pioneeridena hakkasid lahinguväljal vigastatuid päästma lesknaised. Arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska omakorda tutvustas põnevaid viimase aja leide ning Eesti alade geneetilist minevikku.

Must rääkis, et sajandeid vanu elanike nimistuid ei loodud omal ajal sugugi mitte selleks, et tulevad põlved neist oma esivanemate kohta infot saaksid. «Kõike seda tehti selleks, et maksu võtta. Kõik arhiivid ja vakuraamatud olid tol ajal riigi atribuudid. Kui sul oli vakuraamat ja võtsid ka maa ära, siis teadsid, kui palju sealt tulu võid saada.»

Samuti ütles Must, et vahel on Eesti pinnal tulnud sõlmida rahu selle tõttu, et rahvas päris otsa ei lõpeks. Sellised ajad olid näiteks Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda. «Eestis on olnud aegu, kus rahvas oli peaaegu maha tapetud. Kõige süngem aeg, mida ajaloolased natukenegi mäletavad, oli 17. sajandi algus, Poola-Rootsi sõjad, kus vahepeal tuli sõlmida rahu. Mitte sellepärast, et ära oleks lepitud. Maa oli nii tühjaks tapetud. Sõda peab ennast ise toitma, aga siis äkki selgus, et polegi midagi võtta, teeme vaherahu, las kosuvad.»