Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Meistriliiga parim mängija käis aastaid trenni Setomaalt Põlvasse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõnis Kase viskas seitse väravat.
Tõnis Kase viskas seitse väravat. Foto: Helin Potter

Eesti Käsipalliliidu (EKL) juhatus algatas hooaja eel uue traditsiooni: igakuiselt valitakse meistriliiga parim mängija. Et oktoobris oli vaid üks voor, pärjati esimese kahe kuu kokkuvõttes parimaks Põlva Coopi 19-aastane mängujuht Tõnis Kase.

Valiku teevad iga mängu järel treenerid, kes peavad ära märkima vastastiimi kaks paremat. Septembris ja oktoobris kogus Kase 30 punkti ning edestas lähimaid konkurente nelja silmaga.

«Minule on see auhind väga tähtis. Eriti arvestades, et tunnustust avaldavad vastaste peatreenerid,» tunnistas mullu detsembris meeste rahvuskoondiseski debüteerinud Kase. «Kindlasti kohustab see edasi pingutama, et veel paremaks saada.»

Coop kogus esimese viie vooruga kolm võitu ja kaks kaotust, sealjuures jäädi liigaliidrile HC Kehra/Horizon Pulp & Paperile alla vaid ühe väravaga. «Suures plaanis võib rahul olla,» hindas viie mänguga 20 väravat visanud Kase.

«Enda kohta ütleks nii, et alati saab paremini,» arvas suvel Tartusse õppima läinud Eesti noortekoondislane. «Minu pluss on ilmselt kiirus ning ettearvamatud rünnakulahendused. Miinuspoolele pean kandma kaitsetegevuse, kus seni veel jääb jõudu väheks, ja tagaliinist visked.»

Kase on pärit Setomaa vallast Mikitamäe külast, kust ta kogu kooliaja Põlvas trennis käis. Külast oli toonasesse maakonnakeskuse umbes 40 kilomeetrit. «Tõnis alustas juba Kanepis, kuid 5. klassist liitus minu treeningutega. See tähendas vanematele iga nädal kolm kuni viis korda trennitoomist, kuid ta puudus harva ning on perfektse suhtumisega. Oleks selliseid rohkem, oleks treeneritel palju lihtsam,» kiitis treener Kalmer Musting.

«Kilomeetreid on tõesti kogutud palju, aga ma ei näe, et see oli probleem või mingil moel keeruline,» sõnas Kase. «Vanemad on minu harrastust algusest peale väga toetanud. Tahtmine käsipalli mängida oli ja on suur ning soov sel alal kõrgele jõuda samuti – seega pole kilomeetrid mingi takistus.»

Tagasi üles