Kaheksal ehitusettevõtel lasub ümbrikupalga kahtlus

Ümbrikupalga saaja riskib haigus-, koondamis- ja töötuhüvitistest ilma jäämisega. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad külastasid novembri esimeses pooles Valgamaa ehitusobjekte, et kontrollida ümbrikupalga maksmist. Ümbrikupalga kahtlusega oli kontrollitud 41 ettevõttest kaheksa.

Kokku kontrolliti objektidel 121 töötajat. Kontrollitud ehitustest neli olid riigihanke objektid, sealjuures leiti töötamise registris registreerimata töötaja just sealt. Ümbrikupalga kahtlusega kaheksast ettevõttest töötasid riigihanke objektidel kokku viis.

«Ümbrikupalga kahtlusega ettevõtted on need, kus palgatase on oluliselt madalam kui tegevusvaldkonna keskmine piirkonnas," selgitas MTA maksuauditi osakonna üksuse juht Evelin Muttik. «Meie eesmärk on, et need ettevõtted vaataksid oma maksudeklaratsioonid üle ning teeksid need korda. Täpse maksukohustuse suuruse selgitame välja menetluse käigus.»

Mitu alltöövõtjat olid töötamise liigiks valinud tasuta töötamise. «Kasumi teenimisele suunatud ehitusettevõtetes on tasuta töötamine siiski väga erandlik. Ei ole usutav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd palka saamata,» täheldas Muttik.

«Juhime tähelepanu, et vastutus ümbrikupalgas tasumise eest ei ole üksnes tööandjal, vaid ka töötajal. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui töötaja palgalt on maksud tasumata, tuleb töötajal endal tasumata tulumaks deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis,» märkis Muttik.

MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks nelja protsendini. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks suunatud vaatlusi üle Eesti.