Galerii: Valgamaa tegusad ühendused pälvisid tunnustuse

Tänuüritusel «Märka Tegusaid Ühendusi» tunnustati täna Valga muuseumis Valgamaa tublisid MTÜsid ja ühendusi. Tunnustuse pälvisid Hargla küla, Vidrike küla, MTÜ Valgamaa Puuetega Inimeste Koda ning MTÜ Puka Kogukond.

Konkursile laekunud kandidaatidest valis komisjon tublimad esile tõstmiseks viimase aasta tegevuste põhjal. «Tunnustust ei jagatud pingereas – kõik kandidaadid on oma tegemistes väga tublid niikuinii. Eraldi mainitud nelja tegevused paistavad lihtsalt sel aastal rohkem silma,» kommenteeris Valgamaa Arenguagentuuri mittetulundusühingute konsultant Aet Arula.

Neli tunnustatut said järgmised tiitlid: Hargla küla – Vunki täis küla; Vidrike küla – Väärt kodupaik 2018 (esitatakse üle-eestilisele aasta küla konkursile); MTÜ Valgamaa Puuetega Inimeste Koda – Atsakad läbi aastate; MTÜ Puka Kogukond – Tragi (uus)tulnukas. Et ühendused end märkavaks teha saaksid, said nad sümboolse meenena kingiks ruupori.

Pank ideedele

MTÜ Puka Kogukond juhatuse liige Anneli Uffert ütles tunnustust vastu võttes, et MTÜ liikmed said tänuürituselt palju emotsioone. «Tuli meelde, et kui käisin Puka lasteaias, käis meil peaaegu iga päev muinasjututädi. See oli üks vana pedagoog, kellele meeldis just sellel ajal mööda kõndida, kui lapsed väljas olid. Lugusid jutustama peaksime hakkama küll. Nii särav, kui see kimp siin käes, on kulla hinnaga need inimesed, kes on meid aidanud,» ütles Uffert.

Muu hulgas on ühing loonud kogukonna panga, mis siiski pole raha, vaid lähema aja jooksul teostamiseks mõeldud ideede ja tegemiste kogumiseks. Ufferti sõnul käis selle idee välja noorsootööaktivist Marek Mekk. «Ja ka koguda sinna varuks. Kui tulevad sobivad ja soodsad ajad, siis kasutame neid. Plaan on ka ära kaardistada, millised võimalused Pukas on, millised ettevõtted. Kasutada seda potentsiaali.»

Valgamaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Marika Ein ütles, et selliste liikmetega organisatsiooni on kerge juhtida. «Sellepärast, et sinu taga on 11 teotahtelist naist, kes ise leiavad ideid, genereerivad ja suudavad need ellu viia.»

Küla on erinevad inimesed liitnud

Väärt kodupaiga tunnustuse saanud ja Eesti aasta küla tiitlile kandideeriva Vidrike küla vanem Ivika Nõgel ütles, et väärt kodupaigaks võib pidada sellist kohta, kus inimesed tunnevad ja hoolivad üksteisest ning soovivad kokku saada ja midagi koos teha. «Siiski ei piisa sellest, et oled ilusas kohas, sul on soe tuba ja ümberringi hästi korrastatud teed. Kodu on ikka inimestele.»

Külaelanik Evald Kaur nägi Vidrike olulise saavutusena külamaja kordategemist. «Muidugi, et ka elanikkond on suurenenud, eriti laste arvelt. On võimalik üritusi ja kokkusaamisi teha.»

«Ka see, et oleme suutnud liita erinevaid inimesi. Nad omavahel läbi käima panna,» lisas külaelanik Marju Adams.

Käesoleval aastal esitati maakondlikule konkursile «Valgamaa MTÜ ja Väärt Kodupaik 2018» kokku 10 kandidaati. Teised nominendid, keda samuti üritusel tänati, olid MTÜ Kodupaiga külaselts, Kuigatsi küla; MTÜ Taagepera Külaselts; MTÜ Valga Arvutikeskus; MTÜ Joy; MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts; MTÜ Sooru Arendus.

Tunnustussündmust peeti maakonnas seitsmendat korda. «Käesolevat aastat arvesse võttes on Valgamaal läbi aastate märgatud 92 tegusa ühingu toimetamisi, neist kandidaatidest  on nüüdseks tutvustava filmiklipi sisse pandud ja ajaloole säilitatud 36 ühingu tegemised,» lausus Aet Arula.

Üritusel rääkis näitleja ja jutuvestja Piret Päär, millised on muinasjutud täiskasvanuile ja miks on lood meile olulised. Meeleolu lõi rahvamuusik Kulno Malva.

Tunnustamine oli osa üle-eestilisest Ühisnädalast. 26. novembril alanud Ühisnädalaga tähistatakse saja aasta möödumist Maanõukogu kodakondsuse määruse kinnitamisest. Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul on Ühisnädala teema "Sada aastat aktiivset kodanikku".

Laureaadid

Hargla küla – Vunki täis küla

Hargla külas on aasta jooksul kohalike mittetulundusühenduste abil korda saanud mitu kogukonna jaoks üliolulist märgilise tähendusega objekti. Eesti Vabariigi 100 juubeliaastat on tähistatud kiriku avariilises seisus põranda ja pingistiku ulatusliku remondiga, samuti sümboolsete külaväravate – bussiootekodade pidulikku kuube seadmisega. Heakorratalgud on muutunud kogukondlike toimetamiste loomulikuks osaks. Samuti koristatakse paar korda aastas teeääri prügist.

Piirkonna noortel on huvitavaid ideid ja nad on valmis olnud nende teostumisse ka ise aktiivselt panustama. Noortele suunatud ja noortega koostöös toimuvad üritused on väga palju kogukonda ühendanud. Hargla kandi inimesed on eestvedanud Taheva, Karula ja Mõniste piirkondade ühise koostöövõrgustiku KOTUS tegevust, mis ühendab piirkonna mittetulundusühendusi, ettevõtjaid ja aktiivseid inimesi. Hargla kandi inimesed on eestvedajateks Taheva piirkonna külade ühise arengukava koostamisel, et ühinenud suurvallas saavutada endaga arvestamist ja oma huvide kaitse ja olla ise otsustajaks ning vastutajaks oma tulevikuga seonduvalt.

Vidrike küla – Väärt kodupaik 2018 (üle-eestilise aasta küla konkursi nominent)

Vidrike kogukond on kahe viimase aastaga teinud läbi suure arenguhüppe. Varasemate aastate kahe ühisürituse asemel on selle aasta 10 kuu jooksul kokku saadud koguni kaheksa korda. Põhjuseid on selleks mitmeid: lisandunud uued pered, 2017. aasta teises pooles avatud külamaja, omavahelise usalduse suurenemine. Küla tavapärastele traditsioonilistele üritustele lisandus nüüd ka külastusmaraton – avatud hoovide päev. Lisaks üritustele on rahvast liitnud ka ajalooliste fotode, mälestuste ja lugude kogumine, mille tulemusel valmis sel aastal kogumik «Vidrike lood. Ajad ja inimesed». Küla tutvustamiseks on omal algatusel valminud videoklipp, samuti on sel aastal rõhku pandud külaelu jäädvustamisele videote ja fotodena.

Vidrike küla on esimene küla Otepää vallas, kus korraldati uue statuudi järgi külavanema valimised. Selle käigus valiti 10-liikmeline eestseisus, keda esindab külavanem.

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda – Atsakad läbi aastate

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsiooniks 11 erinevale puuetega inimeste organisatsioonile. Kotta kuulub hetkel 760 liiget üle maakonna. Koja tegevuse põhieesmärgiks on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koordinaatoriks. Valgamaa PIK osaleb ka erinevate arengukavade koostamisel ja esitab oma sisendi nii kohalike kui ka riiklike õigusaktide ettevalmistamisele, teeb parandusettepanekuid erinevates valdkondades puuetega inimeste hindamiseks koostatavatele dokumentidele ja toetuste väljatöötamisele (SKA, Töötukassa, KOV).

Lisaks on kojas aktiivne huvitegevus, erinevad võimalused erinevate vajadustega inimestele, et muuta oma igapäevaelu huvitavamaks. Huviringid, milles inimesed osaleda saavad, on kolm võimlemisringi, kaks tantsuringi, kaks lauluringi, luulering, käsitööring, kaks tantsuringi ja sportmängude (bossa ja bowling’u) ring. Kojas toimuvad erinevad info ja koolituspäevad. Osalejatel on võimalik omandada uusi oskusi ning teadmisi ja kinnistada olemasolevaid. Toimunud on maanteeameti ohutu liiklemise õppepäevad, päästeameti ohutuse ennetamise õppepäevad, politsei-ja piirivalveameti teavituspäevad, KOV-i infopäevad. Valgamaa Puuetega Inimeste Koda on asendamatuks organisatsiooniks, mis panustab sellesse, et aktiivset ühiskondlikku elu saaksid elada kõik, vaatamata eale või tervislikele eripäradele.

MTÜ Puka kogukond – Aasta (uus)tulnukas

MTÜ Puka kogukond tegutseb Puka alevikus ja on tegutsenud veidi üle aasta. Nende eesmärgiks on haldusreformi järgselt aidata säilitada kohalikku Puka hõngu ja aidata kohalikke liita ühtseks koostoimetavaks kogukonnaks. Koos tehakse erinevaid üritusi, käiakse õppereisidel ja osaletakse erinevates tegevustes. Üheskoos avati kogukonna õppeköök, kus toimuvad kokandusringid. Erilise teona võib välja tuua sellel aastal EV 100 kingitusena valminud Puka Kodumajandamise Keskuse õppeköögi ajaloolise põranda.

Õppeköögi epopõranda kujundasid kohalikud hobikunstnikud koostöös Puka kunstikooliga. Põranda valmimisel kasutati Puka jaoks läbi aegade oluliseks olnud raudtee temaatikat ning paigaldati raudtee-ajajoonele Puka kogukonna jaoks läbi aastate olulisemad objektid.

Nüüdseks huvilistele avatud kogukonnaköök loob edasisi võimalusi kooskäimiseks ja kogukonna tegemisteks. Lisaks on ühingu liikmed teinud ideekorjeid ja loonud kogukonna panga – kus kirjas plaanid, mida ellu viia, et Pukas inimestel ikka parem elada oleks.

Puka kogukond on taaselustanud ka kohaliku nõukogudeaegse sauna, mis tegutseb edukalt tänapäevani ja osales suisa 2018. aasta Euroopa saunamaratonil.