:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2018/11/28/11610142t1hfc78.jpg)
Heategijad muutsid jalakäijad nähtavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanikupäeval, 26. novembril korraldas politsei ühes maanteeameti ja abipolitseinikega kogu Eestis aktsiooni «Helkuriga sõbraks». Sellega teadvustati pimedal ajal enda nähtavaks tegemise vajalikkust.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) politseikapten Rainer Rahasepp tõdes, et öelda heategijatele aitäh on õigupoolest liiga vähe. Sellest ei piisa, et anda edasi politsei siirast ja suurt tänutunnet nende ees, kes tulid üle Eesti appi kogukonna teadlikkust tõstma ning jalakäijaid nähtavaks tegema.
Kokku osales esmaspäevasel helkurkõnnil tunni vältel üle kogu Eesti 4943 inimest. Nende seas oli 185 abipolitseinikku ja 142 politseinikku. «Üheskoos muutsime tunnikese jooksul kõikjal Eestimaal nähtavaks 13 374 inimest. Väikese osa kõnnil väljajagamata jäänud helkuritest sättisime mõnes piirkonnas ka helkuripuule, et hilisemad liiklejad või varasemad ärkajad end ise nähtavamaks saaks teha,» kirjeldas Rahasepp.
Südantsoojendav oli tema sõnul näha, kuidas helkurkõnnil osalesid inimesed kogu perega, kuidas Eestimaa eri paigus tulid kodudest välja nooremad ja vanemad, mehed ja naised, tublid ja tegusad. «Äraütlemata suur rõõm oli sellegi üle, et nii paljud kogukonnad ja ühendused tulid meile aktsiooni läbiviimisel appi, vedasid oma piirkonnas kõndi eest ning toetasid ettevõtmist nõu, jõu ja vajalike varudega. Ja kõike täiesti isetult selleks, et teisi inimesi abistada. See on tugeva kogukonna tunnus, puhas rõõm.»
Ta lisas, et heas mõttes hämmastama panev osalejate arv näitab üheselt, et liiklusturvalisus on meie inimestele oluline teema ning veelgi olulisem on säravast helkurist saadav vahetu kasu - hoida ja kaitsta inimelusid.
«Võime uhkusega öelda, et eestlane on üldjuhul helkuri hästi omaks võtnud ning sellega sõbraks saamas. Nii on pimedal ajal väiksemates kohtades ja maapiirkondades helkurit kandev jalakäija pigemini juba norm kui erand. Samasugust teadlikkust püüame nüüd edaspidiselt süstida ka hästi valgustatud suurlinnades liikujatesse ning ka autojuhtidesse, kes ajuti siiski masinatest väljuvad, mõned sammud jalakäijatena teevad ning seejuures niisamuti kaitset vajavad.»
Lõuna-Eestis, täpsemalt Lõuna prefektuuri haldusalas, oli 50 kogunemiskohta. Osales 1184 inimest, 2036 jalakäijat muudeti nähtavaks.