Päästeamet võtab jääohutuse erilise tähelepanu alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kalamees õngitseb Pärnu jõel Reiu silla juures pea olematul jõejääl.

FOTO: Urmas Luik

Kuula artiklit

Päästeamet võtab tänasest siseveekogud suurema tähelepanu alla, et haprale jääle läinud inimesi hoiatada ja kaldale kutsuda.

Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Järjest enam on juhtunud ka õnnetusi, kus inimesed on siiski oma elu ohtu seades õhukesele jääle läinud ning sellest läbi vajunud.

„Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Tihti just kalameestega, kes arvavad, et kogemustest tulenevalt ei juhtu nendega midagi ning lastega, kes mängulustis unustavad lihtsad õpetussõnad. Tegelikult pole ühtegi head põhjust, miks inimene üldse nõrgale jääle minema peaks,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal.  Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Kuidas käituda?

Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.

·        Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.

·        Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.

·        Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Tagasi üles