Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Lätis mõõdeti kütuse kvaliteeti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti tankla LN hinnad. Tankla asub vaid saja meetri kaugusel Eesti piirist.
Läti tankla LN hinnad. Tankla asub vaid saja meetri kaugusel Eesti piirist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Läti rahvusringhääling viis läbi kütusetesti ja avalikustas kolmest Läti tanklast võetud proovide tulemused. Neid võrreldi kütuseproovidega Poolast, Saksamaalt ja Suurbritanniast ning mõõdeti ka salakütuse kvaliteeti.

Testimiseks valiti tanklate kõige odavamad kütused. Testi viis läbi Läti Maksuameti tollilabor standardse kiirtesti meetodil, mis on kütuse kvaliteedile esmase hinnangu andmiseks piisav, kirjutab Läti rahvusringhäälingu uudisteportaal Läti TV saate „Aizliegtais Panemiens“ kütusetestist.

Mootoribensiini 95 testitulemused

Testitud mootoribensiini 95 proovid pärinesid Läti tanklatest Viada, Neste ja Circle K, Suurbritanniast British Petroleum tanklast, Saksamaalt Arali ja Krimphoff & Schulte tanklatest ning Poolast Lotose ja British Petroleumi tanklatest.

Test näitas, et kõik võetud mootoribensiiniproovid vastasid oktaanarvule 95, välja arvatud Saksamaalt Arali tanklast võetud proov, mille puhul testi läbiviijate hinnangul oli tegemist 98 oktaanarvuga bensiiniga.

Mõõdeti ka mootoribensiinis sisalduvaid lisaaineid. Üldhinnanguna jäi kõlama, et kõik testitud näitajad olid lubatud piires, erisusi võis näha selles, milliseid hapnikukomponente on bensiini lisatud.

Testitulemused näitasid, et bensiin sisaldab alati hapnikukomponente – neid lisatakse selleks, et suurendada oktaanarvu. Tuntuim hapnikukomponent on etanool, mida analüüsitud kütused sisaldasid kõik väga sarnastes mahtudes. Levinud on ka eetri, täpsemalt metüül-tert-butüüleetri kasutamine mootoribensiinis, mis on keskkonnakahjulikum, sest selle põlemisel tekib mürgine metaan. Ainsana ei sisaldanud eetrit Neste bensiin.

Testiga mõõdeti ka kütuse tihedust. Suurema tihedusega bensiinil on suurem kütteväärtus, mõnevõrra parem oli see näitaja Saksamaa, Suurbritannia, Poola ja Läti Neste tanklate bensiiniproovidel.

Diislikütuse testitulemused

Testitud diislikütuse proovid koguti Läti Viada, Neste ja Circle K tanklatest, Suurbritanniast British Petroleumi tanklast, Saksamaalt Arali ja Krimphoff & Schulte tanklatest ning Poolast Lotose ja British Petroleumi tanklatest. Üheksandaks võeti kõrvale Vene päritolu salakütuse proov.

Esmalt mõõdeti tsetaanarvu, mis on diislikütuste puhul võimsuse näitaja. Kehtib reegel, et mida kõrgem on tsetaanarv, seda väiksem on kütusekulu, seda paremini suudab mootor kiirendada ning seda paremini on mootor kaitstud kulumise eest. Mida suurem on number, seda parem. Euroopa Liidu standard näevad ette, et tsetaanarv peab olema vähemalt 51, testi kõrgeima tsetaanarvuga diislikütus oli tangitud Suurbritanniast.

Kuna kütuseproove koguti ajal, mil tanklates oli suvine kütus, andis test vastuse ka biolisandi sisalduse kohta diislis.

Läti maksuameti tollilabor mõõtis kütuseproovides FAME ehk esimese põlvkonna biodiisli sisaldust ning leidis, et kütusemüüjad peavad kinni seadusega ette antud normist (4,5–5% Lätis ja 7% mujal Euroopas). FAME biodiislit ei tuvastatud Neste diislikütuses ja Vene päritolu diislis. Selgitati, et Neste diislikütusele lisatakse HVO-d – uue põlvkonna taastuvkütust, mis on keemiliselt koostiselt identne fossiilkütusele ning mida kütuse õlisisalduse analüüsimeetodiga ei tuvasta. Vene päritolu diislikütus taastuvtoorainest kütuselisandeid ei sisalda.

Mõõdeti ka lisaainete sisaldust. Sealhulgas aromaatsete süsivesinike sisaldust, mille hulk diislikütuses peaks olema võimalikult väike, et tagada kütuse maksimaalne põlemine ning lõhna ja kantserogeenide madalam tase. Parimaid tulemusi selles testis näitasid Läti Neste, Poola Lotos ja Suurbritannia British Petroleum.

Nagu bensiini nii ka diislikütuse puhul – tihedus viitab suuremale kütteväärtusele. Tiheduse näitajad olid kõikidel testis osalenud kütusel sarnased, testi parim kütus oli tangitud Saksamaalt.

Kustkohast pärineb Läti tanklates müüdav kütus

Enamik Läti kütusemüüjad avaldasid Läti rahvusringhäälingu saatemeeskonnale, kustkohast pärineb nende kütus. Valdavalt tarnitakse kütused Lätti Leedust Orleni kütusetehasest Mažeikiaist. Erandiks on Neste, kes tarnib kütused Soomest nii Lätti kui ka Eestisse.

Läti kütusetootjad avaldasid oma kütuste päritolu:

Circle K – Orleni kütusetehas (Mažeikiai, Leedu)

Viada – Orleni kütusetehas (Mažeikiai, Leedu)

Latvijas Nafta – Orleni kütusetehas (Mažeikiai, Leedu)

Virši A – Orleni kütusetehas (Mažeikiai, Leedu)

A Starte – Orleni kütusetehas (Mažeikiai, Leedu)

Kool – Orleni kütusetehas (Mažeikiai, Leedu)

Shell – ei vastanud kolme päeva jooksul

Neste – Neste kütusetehas (Soome)

Märksõnad

Tagasi üles