Otepää vallavolikogu istung oli kolmapäeval väga tähtis, sest selgus Pühajärve põhikooli saatus. Otsuse järgi läheb kool uuel õppeaastal kinni.
Pühajärve põhikool versus vallavõim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungit jälgides meenus mulle teravalt üks aastatetagune otsus. Karula vald muutis Kaagjärve põhikooli, kus ise õppisin, kuueklassiliseks. See oli samuti väga valus otsus.
Mäletan, et vanemad olid kahevahel: kas panna mind edasi õppima Lüllemäe põhikooli või Valga gümnaasiumi.
Põhikooli kasuks rääkis selle väiksus, lapsesõbralikkus ja usk, et õpetajatel on aega õpilastega tegeleda. Valga gümnaasiumi pluss oli mugavus, sest gümnaasiumiosa lõpuni polnuks vaja läbi teha tülikat koolivahetust, samas olnuks kulud suuremad. Ja oli lootus: ehk saab laps targemaks kui maakoolis?
Vanemad küsisid minu arvamust. Ütlesin, et kardan minna suurde kooli. Läksin Lüllemäele õppima – mis siis, et sinna oli rohkem kilomeetreid kui Valka.
Harjusin väikeses koolis ruttu. Hiljem läksin Valga gümnaasiumi, seejärel Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima. Seega polnud tagasihoidliku maakooli haridus kõige kehvem.
Kui heade õpitulemustega Pühajärve põhikool uksed lõplikult sulgeb, siis kahtlen, kas enamik lastest valib Otepää gümnaasiumi. Vaevalt peitub põhjus selles, nagu arvaks vanemad, et viimases antakse järeltulijatele halvemat haridust. Praegusel juhul räägib vanemates hoopis trots, pettumus ning tunne, et neid surutakse nurka.
Lapsevanem Margit Prede sõnul tehti koolis küsitlus, kus uuriti, paljud vanematest valivad edasiseks kooliteeks lapsele Otepää gümnaasiumi, kui põhikool kinni läheb. Selgus, et uuel aastal läheks hetkeseisuga 81 lapsest 27 gümnaasiumi. Kõnekas number. Ilmselt on selle taga paljuski jonn, mis võib kas majanduslike või muude põhjuste tõttu lahtuda. Ometigi ei tasu sellele loota.
Valga gümnaasium on Otepää piirkonna lapsele liiga kaugel. Või ehk tõmbab uus ja uhke kutsehariduskeskus? Tartu näib siiski loogilisem valik. Lähemal ja lapsele põnev. Pealegi on koole Tartus seinast seina.
Teismeline igatseb sageli vabadust, linnatulesid ja uusi sõpru. Vanemad usuvad, et tulevikuvõimalused on ülikoolilinnas avaramad. Kui lisada fakt, et vanemate igapäevane töö on Tartus, polegi enam pikalt midagi mõelda. Muide, Rõngu vald on väidetavalt valmis käima panema koolibussi, tänu millele meelitab õpilased endale ... Nutikas.
Kolmapäevasel volikogu istungil tegi vallavanem Andres Visnapuu kriitilistele küsimustele vastates vea, muutes kohaletulnud lastevanemad veelgi vaenulikumaks. Vallavanemal polnud volikogu liikmetele anda põhjalikke vastuseid.
Ei teagi, miks Visnapuu neid ei pakkunud. Kas rahvakeeli «jooksis juhe kokku», kui kohal oli palju vihaseid lastevanemaid? Või polegi analüüse, mida kasutada? Kas korralikke vastuseid ei viitsita üleüldse anda ning oodatakse, millal teema päevakorrast kaob?
Tegelikult võinuks vallavanem oskuslikult vastates pöörata olukorra enda kasuks. See ei peaks ju eriti raske olema, kui oled poliitik.
Kui vastab tõele, et Otepää valda nõustab suhtekorraldusfirma, oleks tõesti huvitav teada nende nõuandeid – arvestades, kuidas vallavõim kogub endale vastaseid.
Kas tulevaste valimiste ajal polegi kohalike hääled enam olulised? Või tõesti oodatakse, et valijatele ei meenu nimed, kes hääletasid näiliselt külma närviga põhikooli sulgemise poolt? Kahtlane, sest kooli eest on mitu korda pisaraid valatud.
Ootasin huviga, kui aktiivsed on Otepää võimuesindajad arvamuse avaldamisel. Võimalusi on maakonnalehes mitmeid: arvamuslugu, analüüs, repliik, lugeja kiri, pressiteated. Pühajärve seltskond kasutas pressiteateid.
Miks võimulolijad ja otsustajad vältisid pidevat arvamuse avaldamist, mis teeks plaani tagamaad puust ja punaseks? Arvamuslugudes saanuks pikemalt argumenteerida, diskuteerida ja muuta levivaid arvamusi, lükata ümber kuulujutte ning leevendada hirme.
Pealegi oleks hiljem hea öelda, et kallis Sihva rahvas, oleme Pühajärve põhikooli teemal laiemas avalikkuses pikalt selgitanud oma seisukohti: «Ärge öelge, et me seda teinud pole!». Või otsustas vallavõim tähelepanu välja kannatada, kuniks otsus langetatud?
Hämmastas veel volikogu esimehe Aivar Nigoli sõnakehvus. Kevadel avaldas ta kiiduväärselt meelsasti arvamust. Praegu ütles ta mulle kahel korral, et sulgemisplaanist räägib meediaga vallavanem, jäädes enesele kindlaks ka siis, kui juhtisin Nigoli tähelepanu sellele, et ta on üks otsustajatest.
Kogukonda esindades tuleb vastata kiiresti arupärimistele, mitte naeruvääristada inimesi, kes hoolivad kodukohast ja mis peamine: tuleb kas või väsimuseni selgitada.
Kui algab lubatud kohtuprotsess, kannatavad eelkõige lapsed. Võib-olla saanuks selle sammu õigeaegse suhtlemisega ära hoida?
Hea on aga näha, kuidas muidu leplikud eestlased seisavad enda eest.