Gaasiõnnetuste arv on kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeametil tuleb igal nädalal reageerida väljakutsetele, mis on seotud vingugaasiga, seda nii gaasiküttega, aga ka tahkeküttega köetavatesse kodudesse.
Tänavu 22. novembri seisuga on amet reageerinud 446 gaasisündmusele. Sinna alla kuuluvad kõik gaasiga seotud päästesündmused, sealhulgas vingugaasisündmused. Selliseid väljakutseid on olnud juba rohkem kui eelmisel aastal kokku. Toona käis päästeamet aasta jooksul 416 gaasiga seotud väljakutsel.
Valgamaalt oli häirekeskus tänavu selleks kuupäevaks saanud 7 gaasiga seotud väljakutset, Võrumaalt 6 ja Põlvamaalt 3. Eelmisel aastal oli samal perioodil olnud gaasisündmusi Põlvamaal 5, Valgamaal 3 ja Võrumaal 2, täpsustas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.
Õnnetuste ärahoidmiseks tuleb veenduda, et kütteseadmed on töökorras ja hooldatud. Vingugaasiandur aga aitab õigel ajal avastada toas leviva vingugaasi.
«Vingugaasi võib tekitada isegi tavaline toidukõrbemine, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler või valesti reguleeritud gaasipliit. Seega võib inimesel vingugaasimürgitus tekkida ka siis kui põlengut ei ole,» selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Suitsuandur on hindamatu abimees tulekahju varaseks avastamiseks, aga vinguandur on ainus vahend salakavala vingugaasi tuvastamiseks. Kuna vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, siis inimene ei saa ise aru, et ruumis vingugaas on. Enamasti hukkuvadki inimesed tulekahjudes just vingugaasi sisse hingamise tagajärjel. Suitsuandur ei ole võimeline vingugaasi tuvastama, sest läheb häiresse visuaalse suitsu peale.
«Viimasel ajal on palju küsitud, kuhu tuleb vingugaasiandur paigaldada. Tuleb järgida kasutusjuhendis toodud tootja juhiseid, sest vingugaasiandureid on erinevaid ning nende paigaldamise tingimused võivad samuti erineda,» selgitas Tagne Tähe. Mitmekorruselise elamu puhul soovitab päästeamet vingugaasianduri paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse eluruumi.
Vingugaasianduri töökorras olekut tuleb kord kuus kontrollida, vajutades testnuppu. Piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut. Andurit tuleb regulaarselt tolmust puhastada.
Kui kodus hakkab vinguandur tööle, tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada. Võimalikud kannatanud toimetage värske õhu kätte. Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi. Lülitage välja kõik soojusseadmed või avage siiber. Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.
Jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellised seadmed gaasil töötavad veesoojendid. Soovitatav on aga paigaldada vingugaasiandur ka siis, kui kodus on puuküttel ahi, kamin, pliit, katel või muu seade, mis võib samuti ohtlikku vingugaasi tekitada.