Alo Savi: ettevõtlikkus on ettevõtmise asi

Alo Savi.

FOTO: Sille Annuk/Postimees

Ettevõtlusõpe ja ettevõtlikuks kasvatamine käivad käsikäes. Eestis on üleriigilisel tasemel viimase kahekümne aastaga loodud väga hea tugistruktuur ettevõtlusõppe juurutamiseks ja läbiviimiseks.

Siiski sõltub ettevõtlusõppe korraldamine ka inimestest, kellega seda teha, ning keskkonnast, kus see toimub. Ühene edu retsept on loomulikult olemas: tuleb julgeda teha õigeid asju õigete inimestega õigel ajal.

Kui paljudes eluvaldkondades kurdetakse käsi murdes, et alt tulev soov, tahe ja pingutus on küll head, aga näed, riik ei toeta ja laiemat pilti ei ole, siis ettevõtlikkuse õpetamise toetamisel on asjad pigem risti vastupidi.

Meie riigis on loodud väga hea tugistruktuur ning raamistik ja selle rakendamisel on ka edu. Nagu kinnitab ettevõtlusõppe programmi koduleht, on ettevõtlikku haridust ja ettevõtlusõpet rakendavaid koole 2018. aasta sügise seisuga juba üle 200 ja uusi liitujaid tuleb hoolega juurde.

Eestis on mitu üksteisega seotud programmi, mis pakuvad koolidele ettevõtlusõppe korraldamisel tuge. Need on näiteks Ida-Virumaalt alguse saanud Ettevõtlik Kool, Eestis juba aastast 1991 tegutsenud Junior Achievement Eesti ja äriideede arendamise programm Starter.

Väga tugevalt toetavad Eesti eri piirkondades ettevõtlusõpet ja ettevõtlust laiemalt maakondlikud arenduskeskused. On terve rida koole, kes osalevad järjepidevalt mitmes programmis. Paljud aga katsetavad mõne aasta ning siis loobuvad. Miks on mõni kool pidevalt pildis ning mõni ainult juhuslikult või üksikute sähvatustena?

Edu retsept on loomulikult olemas: tuleb julgeda teha õigeid asju õigete inimestega õigel ajal.

Asi on inimestes, aga mitte ainult. Reaalne seis koolides on siiski selline, et suur osa ettevõtlusprogrammist seisab ühe või paremal juhul kahe tõsise tegija ehk oma valdkonna fänni peal.

Põlva gümnaasiumis on selleks sama hästi kui legendaarne õpetaja Kaia Tamm, kes on oma õppurite nimel valmis südaöösel vihmas 50 kilomeetrit sõitma, et aidata õpilasfirmal hommikuks 62 õige kujuga puuoksa keset rabasid asuvast talumajast ära tuua.

Tugevaid tegijaid on vähe ning ühe või teise liikumine ühest koolist teise viib kiiresti ettevõtlusõppe ning mini- ja õpilasfirmade hääbumiseni ühes ning tugeva tõusuni teises haridusasutuses.

Suurepärase näitena võib tuua Karmo Kurvitsa, kes liikudes Võrru on mõne aastaga suutnud linna tuua särava tähena Eesti ettevõtlusõppe kaardile. Tema juhitud Võru gümnaasium pälvis Edu ja Tegu programmi aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli möödunud aastal.

Taolisi kuldse puudutusega ettevõtlusõpetajaid on Eestis siiski vähe, vaid mõnikümmend. Koolid, kus nad tegutsevad, peaksid neist kümne küünega kinni hoidma.

Raskuste kohta on olemas kümneid tsitaate ja vanasõnu, mille peamine mõte on üks: ainult läbi raskuste tuleb võit ja edu! See on aksioom, mis on meie mõtteruumi sedavõrd sügavale sisse juurdunud, et me isegi ei kahtle selle mõtte tõesuses. Tammsaarelgi on ju sama mõtet kandev legendaarne tsitaat: «Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus.»

Kuid kahelda tuleb. Nii nagu ei tulnud Vargamäele läbi raske töö armastust, ei tule läbi tohutute raskuste ületamise enamasti edu. On vaid läbitud raskused.

Nõndaviisi on ka ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse arendamisega koolis. Igaühele meeldib hollywoodlik edulugu, kus raskelt alustaja saavutab edu, võideldes oma idee eest vaenulikus keskkonnas.

Tegelikkus on teistmoodi. Muidugi võib leida ühe kauni lille keset kivist kaljut juuri ajamas, kuid väga palju kauneid õisi saame kasvatada siiski lillepeenral. Nõnda on ka ettevõtlikkuse arendamisega koolis ja ettevõtlusõppega. See töötab seal, kus olemas nii aednik (ehk ettevõtlusõppe fännist õpetaja) kui ka ettevõtlike õpilaste arenguks sobilik mullapinnas ehk toetav kasvukeskkond. Põlva gümnaasiumis on selline keskkond loodud. Kooli juhtkond ja õpetajad on avatud õpilaste uutele mõtetele ning pakuvad ka ise pidevalt midagi uut ja loovat.

Igast ettevõtlikust inimesest ei pea saama ettevõtjat, aga iga ettevõtja peab olema ettevõtlik. Mida sa ootad? Hakka aga pihta!

Lisaks ettevõtlusõppele ja õpilasfirmadele, kus on haaratud igast lennust ligi kaks kolmandikku õpilastest, on meil veel kümneid valikaineid, tegus õpilasesindus, igapäevased üritused, külalised ning ühised ettevõtmised.

Töö käib pidevalt ka koolist välja, nõnda on sel aastal käsil ettevõtlusealane eTwinningu projekt Austrias Viinis ja Prantsusmaal Marseille’s asuva kooliga. Eesmärk on tutvustada oma riigi huvitavamaid tooteid ja edukamaid firmasid. Samas on töös Eesti-sisene projekt Läänemaa ühisgümnaasiumiga «Praktiline turundus».

Põlva gümnaasiumil on viimasel aastal ettevõtmistes hästi läinud: aasta kooli konkursil 3. koht, konkursil «Edu ja tegu» õpilasfirmale Rabavesi teine koht ja aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitel, aasta õpetaja konkursil «Eestimaa õpib ja tänab» oli aga õpetaja Kaia Tamm finalist ehk Eesti kolme parima gümnaasiumiõpetaja hulgas.

Ainus, mida me nende tunnustuste saamiseks oleme tavapärasele lisaks teinud, on kandideerimisdokumentide täitmine. Tunnustus on tulemus ja äramärkimine, kuid mitte eesmärk omaette. Oleme tunnustuse eest väga tänulikud. See on märk, et me järgime edu valemit: julgeda teha õigeid asju õigete inimestega õigel ajal. Õige aeg on nagunii kohe, aga õnneks on meil olemas ka õiged inimesed ja ettevõtlikkust toetav keskkond.

Ettevõtlusega saab tegeleda kõikjal ja ettevõtlik olla saab veelgi laiemalt. Kui keskkond ei ole toetav või puudub selge sihiga eestvedaja, on see kindlasti raske, aga siiski võimalik. Alati saab kas kohandada keskkonda endale sobivaks ja hakata ise eestvedajaks või leida endale üpris lähedalt see sobilik keskkond üles ning tegutseda seal. Igast ettevõtlikust inimesest ei pea saama ettevõtjat, aga iga ettevõtja peab olema ettevõtlik. Mida sa ootad? Hakka aga pihta!

Tagasi üles