/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/13/11654277t1hd68e.jpg)
Tõrva kinomajas Koit leidis aset kohtumisõhtu semiootiku ja kirjaniku Valdur Mikitaga ning kunstnik Teet Suurega, kus arutati lähemalt metsa üle.
Kirjanik ja kunstnik muretsevad metsast võõrdumise pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal sai Tõrva keskväljak endale Teet Suure loodud installatsiooni «Meie metsa lugu». Seetõttu arutati ka metsa teemal. Kohtumisel jäi kõlama mure meie metsade tuleviku pärast ning selle pärast, et noorem põlvkond ei oska enam metsa niimoodi hinnata kui vanemad inimesed, sest linnalastena ei satu nad kuigi tihti loodusesse.
Tõrva keskväljaku installatsioonis «Meie metsa lugu» kajastub metsa eluring seemnest jõulupuuni: käbid, väikesed kuused ning jõulupuu kogu oma ilus. Heidetakse pilk ajale, mille jooksul sirgus seemnest 15-meetriseks nüüdseks 35-aastane kuusepuu, ning suunatakse vaade tulevikku.
Valdur Mikita rääkis, et kui tal on vaja midagi selgeks mõelda, seab ta oma sammud just metsa. Aja jooksul on tekkinud tal ka mõned oma lemmikkohad, kus käib mõtteid kogumas ja inspiratsiooni ammutamas.
Teet Suur kõneles, et kuigi ta pole enam ammu metsa sattunud, sai ta kohtumisõhtult indu, et sinna jälle minna ja vaadata üle, kas tema kodumetsa juures on ikka kõik kivid seal, kus need varem olid.