Päevatoimetaja:
Tiit Loim

Uuest aastast lihtsustub abivahendite korraldus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Käimisraam.
Käimisraam. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega kehtestatakse 2019. aastast teatud abivahenditele uued piirhinnad ja täiendatakse nende abivahendite loetelu, mille jaoks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Muu hulgas saavad inimese vajadust mõningate abivahendite järele hakata hindama ka perearstid ja õed.

«Inimeste jaoks tähendavad need muudatused vähem bürokraatiat ja senisest kiiremat abi – abivahendid peavad olema võimalikult lihtsasti kättesaadavad kõigile abivajajatele,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Õed saavad 1. juulist 2019 õiguse hinnata inimese vajadust teatud abivahendite järele. «Sageli puutuvad nemad abivajajaga kõige enam kokku ja seega oskavad hinnata, mida inimene vajab.»

Õed saavad edaspidi hinnata vajadust lamatiste vältimiseks mõeldud abivahendite, tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide jms järele.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös Eesti õdede liiduga töötavad 2019. aasta alguses selle jaoks välja spetsiaalse abivahendite täiendkoolituse, kus tutvustatakse lähemalt Eestis toimivat abivahendite korraldust, nõudeid ja hüvitamise tingimusi. Koolitustega plaanitakse alustada juba 2019. aasta I poolaastal, et esimesed koolituse läbinud õed saaksid juulist abivahendite vajadust iseseisvalt hindama hakata.

Vanaduspensioniealiste inimeste jaoks luuakse erisus, millega edaspidi pole uriini imavate abivahendite korduval taotlemisel uut tõendit enam vaja. 2017. aastal sai uriini imavaid abivahendeid kokku 36 985 inimest, kellest 85 protsenti olid vanaduspensioniealised inimesed. «See kergendab oluliselt abivahendite kättesaadavust vanemaealiste jaoks ja vähendab seeläbi ka pere- ja eriarstide töökoormust,» ütles Iva.

Määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, daisypleierit, arvuti ekraanisuurendustarkvara jpm. Samuti suurendatakse osade abivahendite limiite ehk koguseid, mida saab osta soodushinnaga. Näiteks mähkmeid saab edaspidi soodushinnaga osta 60 asemel kuni 120 ja imavaid aluslinasid varasema 10 asemel 30.

«Praegu kehtivad kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, seda on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv koguste suurendamiseks. Uute piirkoguste paika panemisel võeti arvesse nii omastehooldajate kui ka tootjate kogemusi ja praktikat,» ütles sotsiaalkaitseminister.

Muu hulgas jõuti riigieelarve läbirääkimistel kokkuleppele, et 2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite süsteemi olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist. Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele, teatas ministeerium.

Tulevaks aastaks on abivahenditele planeeritud 14,5 miljonit eurot. «See võimaldab meil paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimist või süvenemist,» ütles Iva. «Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed.»

Tagasi üles