Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Setomaal peetakse muinasjutuseminari

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raamatu kaas.
Raamatu kaas. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Piusa Ürgoru puhkekeskuses toimub reede õhtul Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatav üheksas muinasjutuseminar pealkirjaga «Õnnelik lõpp ja lõputa õnn», mille raames esitletakse värskelt ilmunud seto muinasjuttude kogumikku.

Seminari ettekannetes vaadeldakse Lutsi maarahva muinasjutte ja muinasjutuõnne otsimist, samuti seda, millisena peegelduvad seto jutupärimuses kadunud asjad, nagu näiteks 1944. aastal maha põlenud Pankjavitsa kiriku ikoonid, vahendas kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv.

Lisaks ettekannetele tutvustatakse seminaril kolme vastset väljaannet, mis on ilmunud käesoleval aastal ning sisaldavad muinasjutte Eesti rahvaluule arhiivist. «Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt» sisaldab valikut Oskar Kallase, Paulopriit Voolaine ja August Sanga kogutud muinasjuttudest. Merili Metsvahi koostatud kogumik «Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes» sisaldab rohkelt seto muinasjutte, kus keskseks tegelaseks on naine.

Seminari lõpetab kogumiku «Õnnõotsja / Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood» esmaesitlus. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Valik Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde. Tekste ilmestavad Epp Margna illustratsioonid.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt.

Tagasi üles