Jaan Rapp: vastuoluline pühadeaeg

Jaan Rapp. Foto: Arvo Meeks

Jõule on ikka peetud ilusaks ajaks. Ometi on nendelgi varjupool. Paljudele on just jõuluaeg eriliselt karm. Suur osa üksikutest inimestest tunneb end siis üksildasena ja see võib kaasa tuua ka enesetapumõtteid.

Viimaste aastate statistika on siiski kinnitanud, et otseselt jõulude ajal suitsiidide hulk ei kasva. Pigem on kriitilised perioodid jõulude eel ja jaanuaris, samuti kevade saabudes.

Ilmselt võib sellest järeldada, et kui asulad ja kodud säravad juba jõuluehtes, kõlavad tüütuseni ära leierdatud jõuluviisid ja pühad tõepoolest päris ukse ees on, leiavad ka paljud üksildased inimesed lootuskiire. Selle, mis räägib toredatest saabuvatest pühadest ja valguse võidust pimeduse üle. Ristirahvale on see aeg mõistagi veel sügavama tähendusega.

Kui aga pühadeperiood läbi on, võib hinge hiilida tühjusetunne. Kaua oodatud aeg on möödas ja ega seda valguse võitu pimeduse üle ka kohe märgata ole. Nii tulebki masendus.

Selleks, et jaanuaris võimalikult vähe sügavas masenduses inimesi oleks, saame paljugi ära teha just praegu. Kas või läkitades ligimesele jõulukaardi heade soovidega või ostes talle väikse mälestuseseme. Öeldud hea sõna võib pahatihti lennata tuulde ja sotsiaalmeedias soovitu kiirelt kaduda infolaviini alla. Jõulukaarti või kinki paneb aga selle kinkija või teeleläkitaja oma energia, mis võib raskel hetkel aidata.

Kui pühadeperiood läbi on, võib hinge hiilida tühjusetunne.

Kaardikeste energeetilist väge kinnitas teiste seas hiljuti ka Haapsalus Iloni Imedemaal nendest näituse kokku seadnud Ester Kõrvits. Võib ju öelda, et paberist kaart on tänapäevasel digiajastul ajast ja arust – keskkonnavaenulik pealegi. Küllap saaja selle varem või hiljem ära viskab.

See võib nii olla, aga ei pruugi. Tean inimesi, kes kaarte talletanud aastakümneid ja nendest on saanud omalaadne ajalookroonika. Ja kui visataksegi ära – mingiks ajaks on sellest tõenäoliselt ikka rõõmu. Ehk ka pühade järel, kui tühjusetunne ründab.

Samas tuleb kaartide-kinkidega ettevaatlik olla. Paljud on nende soetamise nii tõsiselt ette võtnud, et sellestki on kujunenud suur stressiallikas. Kõike saab teha tasa ja targu, läbimõeldult. Ja miks mitte kinkida ka hingekosutavaid elamusi, nagu on soovitanud näitleja Anne Veesaar. Elamust võib pakkuda näiteks nii raamat, spaa kinkekaart kui ka pilet teatrisse-kontserdile.

Veel ei ole hilja, et ligimestele mõeldes rõõmustada neid millegagi, mis pühad ja nendejärgse aja edukalt üle elada aitab.