/nginx/o/2018/12/18/11664822t1hae67.jpg)
Pärandivaderiks hakkas ligi tuhat kooliõpilast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubeliaastal osales Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatusel «Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas» 989 õpilast üle Eesti. Koolinoored korrastasid, märgistasid ja tutvustasid avalikkusele 31 kohalikule kogukonnale olulist pärandipaika.
«Kolm aastat tagasi osales 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,» ütles algatuse eestvedaja Elle Lepik. «Pärandivaderiks olemisega kasvab laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste suhtes.»
Tänavu tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel.
Aktiivselt osalesid ka Valgamaa noored. Osalejaid oli kolmest maakonna õppeasutusest. Hargla kooli noored korrastasid Hargla pastoraati, Keeni kooli lapsed Sangaste kalmistut ning Ilmjärve kiriku ümbrust ja kalmistut, Pühajärve põhikooli õppurid samuti Ilmjärve kiriku ümbrust ja surnuaeda.
Võrumaal asuva Parksepa keskkooli noored tegid töid Kirumpää linnusel ja Võru linnakalmistul.
Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel. «Need unustusse vajunud paigad oli võsa ja mets juba endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mälestuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,» täpsustas Elle Lepik. «Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvlile puidust aluse ja väikese sepistatud värava tegemiseks.»
Korrastustalgud said teoks mõisaparkides ja kalmistutel, lisaks muinasaegsel kalmeväljal, linnamäel ja hiiemäel, linnusevaremetel, kirikute ja pastoraadihoone ümbruses, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodude ja mälestuskivide juures ja tuuleveskis. Abiks on käidud ka muuseumides.
Pärandipaikade ajalugu tutvustasid õpilastele mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid, restauraatorid, vaimulikud ja kalmistuvahid. Kultuuriloo tundmaõppimisel abistasid ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloouurijad.