Tilsi perekodu lapsed ootavad jõuluvana

Siim Saavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommidest ei ütle ükski laps ära. Nii ka need Tilsi noored.
Kommidest ei ütle ükski laps ära. Nii ka need Tilsi noored. Foto: Siim Saavik
  • Laste jõulusoovid kogusid kokku kasvatajad, kes edastasid need jõuluvanale.
  • Hiljuti käisid noored lennukite remonditöökojas.
  • Lapsed räägivad, et igaüks saab tavaliselt jõuludeks kolm pakki.

Jõulud jõuavad igasse koju ja seda teavad ka Tilsi perekodu lapsed, kes valmistusid jõuluvana tulekuks pikalt.

«Kõige tavalisem asi, mida jõuludeks soovitakse, on häid jõule,» räägib Gustav (12). Samas ei osanud ta kohe öelda, millised on head jõulud. Pärast mõningast mõttepausi lisab ta: «Siis kui kõik on rõõmsad ja õnnelikud.» Kingisoovi kohta ei mõista ta alguses samuti midagi kosta ja võtab natuke mõtlemisaega. «Tegelikult tean, ma soovin endale korralikke kõrvaklappe, selliseid suuri.»

15-aastane Väino teab, et head jõulud on siis, kui sõpradega ja sugulastega saab koos olla. Tema lähebki pühade ajal oma sugulastele külla. Jõulukingituse soov on noormehel tänapäevale kohane: uus akupank. Tema kaksikvend Siim tunnistab, et ei tea üldse, mida jõuludeks tahab. Jõuluvanale ta küll ühe soovi ütles, kuid see on kiire pühadeajaga juba meelest läinud.

Vahepeal käib üks kommipaki saanud pisike tüdruk ümber laua ja jagab kõigile ühe kommi. Paki sai ta valla käest ja ta pole kitsi oma rõõmu teistega jagama.

Kuueaastane Artur avaldab oma saladuse: tema himustab puldiautot. «Ükskõik millist puldiautot tahan, kas või roosat!» on ta kõigega päri.

Kas mõni komm jäi kogemata sussi sisse?
Kas mõni komm jäi kogemata sussi sisse? Foto: Siim Saavik

Väikemehel on mänguasjade hulgas igasuguseid masinaid, kuid üks puldiauto on veel puudu. Poisile meeldivad jõulud sellepärast, et siis saab piparkooke teha ja neid kaunistada. Sel aastal on ta oma kätega juba mitu piparkooki valmis meisterdanud ja ära glasuurinud. Lisaks jõuludele ootab Artur ka kooliminekut, sest lugemine ja kirjutamine olevat juba selge. «Käin praegu Muumi rühmas,» peab ta vajalikuks täpsustada.

Kai (14) igatseb saada jalgratast, sest seda tal praegu veel ei ole. Jõulud on temale eriline aeg, sest siis saab rohkem õdede ja vendadega koos olla.

Laste jõulusoovid kogusid kokku kasvatajad, kes edastasid need omakorda jõuluvanale.

Detsember on üritusi täis

Detsember on lastele niivõrd kiire, et igal üritusel ei jõuagi käia, sest mõnikord on neid päevas lausa mitu.

Hiljuti käisid noored lennukite remonditöökojas ja said koguni lennukitesse sisse minna. Gustav räägib, et tema lennujaama ei jõudnudki, sest tal oli vaja ühel kooliüritusel olla. Lisaks toovad lapsed välja Liipa talu jõulumaa, kus sai ise piparkooke teha ja kaunistada. Eile aga sai Tilsi põhikoolis näha jõuluetendust, kus astus üles ka mitu perekodu kasvandikku: kes tantsis, kes laulis, kes luges luuletusi.

Tilsi perekodus on kaks maja, kus elab neli rühma. Asenduskoduteenuseks on kohti kokku 32.

Lapsed räägivad, et igaüks saab tavaliselt jõuludeks kolm pakki. Üks valla, üks kooli ja üks perekodu poolt. Eelmisel aastal lisasid neljanda perekodu toetajad. Seega kommipuudust pole. Vestluse ajalgi asetseb toa keskel suur kommikauss, mida kolm korda uuesti täita tuleb. Kõige suurem maiasmokk on kuueaastane Artur, kelle nina ees laiub kommipaberitest kuhi.

Jõulupäeval tuleb lastele kinke jagama jõulumees. Kuusk on juba kaetud kunstlumega, mis lapsed ise käepärastest vahenditest varem valmis tegid.

Salmid on lastel peas tallele pandud. «Käbi-käbi, luuletus sai läbi,» kõlab üks stiilinäide. Kui nii napi värsi eest kingitust välja lunastada ei õnnestu, on varuks ka veidi pikem luuletus. Need salmid olevat aga niivõrd salajased, et enne õiget päeva neid ei avaldata.

Kuusepuu saab jõulu­vana tulekuks ehted külge.
Kuusepuu saab jõulu­vana tulekuks ehted külge. Foto: Siim Saavik

Mängud on au sees

Muidugi meeldivad nii väikestele kui suurematele kasvandikele igasugused mängud. Vahepeal oli perekodus ka mängukonsool, kuid see tuli ära panna, sest lapsed ei suutnud omavahel kokku leppida, kes parajasti mängima peaks. Mitmel lapsel on ka oma arvuti. Luba arvutit kasutada jagatakse aga selle põhjal, kuidas õpilased kooliasjadega hakkama saavad.

Kui hinded halvad, tuleb õppimisele rohkem aega pühendada. 12-aastane Priit saabubki perekodusse alles kella nelja paiku ja räägib, et parandas koolis kaks ebaõnnestunud tööd ära. Tegelikult oleks ta koju juba varem jõudnud, aga otsustas koduteel põigata ka noortekeskusesse. «Noortekas on X-box ja arvuti,» mainib ta nutividinaid, mis teda ja teisigi kasvandikke sinna ahvatlevad.

Tilsi perekodus on kaks maja, kus elab neli rühma. Asenduskoduteenuseks on kohti kokku 32.

Kõikide loos olevate laste nimed on muudetud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles