/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/26/11678507t1h24bf.jpg)
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased otsisid vastust küsimusele, kui kiiresti võib lageraie raiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks, ning tuvastasid, et juba kuue-seitsme aastaga.
Uuring: lageraielank hakkab süsinikku siduma arvatust kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on räägitud palju metsade lageraie ökoloogilistest puudustest. Sealhulgas raie pikaajalisest negatiivsest mõjust kasvukoha süsinikubilansile. Mõjukas teadusajakirjas Forest Ecology and Management ilmub veebruarikuus artikkel Eesti teadlaste värskest uuringust, mille järgi võib edukalt uuenenud lageraieraiesmik muutuda süsinikku siduvaks ökosüsteemiks arvatust oluliselt kiiremini.
Uuringu vedaja, Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professori Veiko Uri sõnul näitasid erinevate uurimismeetodite rakendamisel saadud tulemused, et kuueaastane männinoorendik on nõrk süsiniku allikas ning lageraie ala tervikuna muutub süsinikku siduvaks tõenäoliselt juba seitsme aasta vanuselt. “Ühelt poolt on kiire süsinikubilansi tasakaalustumise põhjuseks noore metsa märkimisväärne kasvuhoog. Põhjusel, et süsinikku seob üksnes kasvav mets, suureneb kasvuperioodil kiiresti ka seotava süsiniku hulk. Teisalt saame rääkida tagasihoidlikust süsiniku kaost läbi mullahingamise - aastane mullahingamise voog jäi samasse suurusjärku keskealistes või vanemates männikutes mõõdetuga,” täpsustas ta.
Seega peegeldavad tulemused edukalt uuenenud lageraie tähtsust metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohast.
Uuringuid, mis aitaksid mõista, kuidas metsad süsinikuringes käituvad ja kuidas neid sellest teadmisest lähtudes paremini majandada, pole Eestis tehtud kuigi palju. Uri sõnul on Eesti teadlaste kohustus seda tühimikku täita. Ta nentis, et hiljutise uuringuga võrdväärselt täpsete tulemuste saamine nõuab väga palju tööd ja erinevate osapoolte ühist tahet. “Eesti metsad on olemuselt väga erinevad ja sellest sõltuvalt toimub ka süsinikuringe variatsioonidega."
Seega on ühes metsas uuritud süsinikuringest üldistuste tegemine kõigile Eesti metsadele väär, sedastas professor. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringuid toetasid Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Teadusagentuur.