Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Omaaegse tuumaraketibaasi šahtid täidetakse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vilaski endine raketibaas. Aia ehitamine augu ümber 2015. aastal.
Vilaski endine raketibaas. Aia ehitamine augu ümber 2015. aastal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga vald sai rahastuse kolme laguneva objekti likvideerimiseks. Nende seas on ka Vilaski endise tuumaraketibaasi raketišahtid, mille täitmisel kasutatakse teiste hoonete lammutamisest tekkinud jäätmeid.

Valga lähedal asuva raketibaasi ümber on varasemalt käinud tüli, kuna šahtid on ohuks olnud nii inimestele kui loomadele. Baas ehitati 1960. aastatel. Kuigi Eesti pinnal oli tol ajal mitu raketibaasi, oli Vilaski ainukene omasugune, kus tuumaraketid seitsmemeetrise läbimõõduga ja 37 meetri sügavustes maa-alustes šahtides stardikäsku ootasid. Neli 22 meetrit kõrget R-12 tüüpi raketti olid sihitud Inglismaa suunas, nende ninades asunud megatonnised lõhkepead valmis pühkima maalt mistahes linna.

Alles 1987. aastal, kui tuumariigid nõustusid Euroopast oma massihävitusrelvad eemaldama, jäi Vilaski raketibaas tühjana seisma. Järgnevate aastate jooksul käis baas käest kätte, lõpetades 1993. aastal viimaks metalliäriga tegeleva Tõnu Leppiku omanduses. Omanikul oli vahepeal plaanis kahte šahti rajada ekstreemspordikeskus süvaveebasseini ja mägironijatele mõeldud treeningseinaga, mistõttu täideti ja suleti aastate jooksul neljast šahtist kaks.

Plaanidest siiski asja ei saanud. 2015. aastal kohustati Leppikut šahtide ümbrust ohtutuks tegema ja need piirati aiaga. Nüüd täidab vald allesolevad šahtid.

Detsembri lõpus teavitas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Valga vallavalitsust mitme esitatud projekti toetamisest. Vilaski raketišahtide likvideerimiseks ja ala korrastamiseks andis keskus toetust 20 600 eurot. Millal šahtide täitmine algab, pole vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Põim Kama sõnul veel selge, aga see on järjekorras üks viimaseid tegevusi. Positiivse rahastusotsuse said veel kaks maastiku- või linnapilti kahjustava ja kasutusest välja langenud hoone likvideerimise projekti, samuti Tsirguliina vee- ja kanalisatsiooniprojekt.

Valgas Metsa tänav 28 likvideeritakse ohtlikuks muutunud ja visuaalselt häirivad endise sõjaväebaasi hoonete varemed. Varisemisohtlikud hooned on kohalike inimeste ja ettevõtjate seas aastaid probleeme tekitanud. Pärast lammutustöid on kavas hooldamata ja räämas ala heakorrastada.

Koikkülas lammutatakse vana varisemisohtlik kuivatihoone, mille ligipääs on piiramata ning mis on seega inimestele ohtlikuks muutunud.

Mõlema objekti lammutamisest tekkinud ja käideldud jäätmeid on kavas kasutada Vilaski raketišahtide täitmisel. «Järgmise tegevusena sõlmime KIKiga lepingu, misjärel algab hangete ettevalmistamine,» lausus Kama.

Valga vallavalitsuse üks prioriteete on kasutuseks kõlbmatute ehitiste lammutamine ning nendest põhjustatud ohtlike olukordade likvideerimine, et arendada atraktiivset ja kasutajasõbralikku elukeskkonda. Selleks otsitakse järjepidevalt vahendeid erinevatest rahastamisvõimalustest ning kirjutatakse vastavaid projekte.

Vastavalt KIKi otsusele toetatakse lisaks Valgas Metsa tänav 28 asuvate endise sõjaväebaasi hoonete likvideerimist ja maa-ala heakorrastamist 50 700 euroga. Samuti toetatakse halvas seisukorras ja maastikupilti kahjustava Koikkülas asuva endise kuivatihoone lammutamist ja maa-ala korrastamist 26 500 euroga.

Vilaski raketibaasi šaht.
Vilaski raketibaasi šaht. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Tagasi üles