:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
Meremäe kultuuriühing avas laupäeval Kitsõ külas Meremäe seltsimaja. Venemaa piirist mõnesaja meetri kaugusel asuva hoone ehitamine võttis aega ligi kolm aastat ja läks kokku maksma ligi 100 000 eurot.
Meremäe kultuuriühing avas Vene piiri ääres seltsimaja (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seltsimajast saab Meremäe kandi kollektiivide kokkusaamise koht, majja tulevad setode kooriproovid ja muud kultuuri- ning seltsitegevused,» rääkis Meremäe kultuuriühingu juht Viivika Kooser. «Varem käisime koos kas siinsete inimeste kodudes või koolimajas, uue aasta algusest viime kõik tegevused seltsimajja.»
Kultuuriühing ostis laguneva talukompleksi Meremäe vallalt. Kooseri sõnul pole piiriäärse maja täpne ajalugu teada. «See on ilmselt ehitatud eelmise sajandi alguses, omanik on olnud suhteliselt rikas inimene ja tõenäoliselt on majas olnud ka meierei,» lisas ta. Taas kasutusele võetud hoones on ruumi ligi 100 ruutmeetrit.
Seltsimaja on Kooseri sõnul mõeldud eelkõige piirkonna inimestele, äriettevõtet pole sellest plaanis teha. «Kui aga keegi tahab siin sünnipäeva pidada, sobib maja selleks suurepäraselt,» lisas Kooser. «Saame panna pikad lauad, kutsuda bändi ja ka tantsu lüüa.» Suviseks ajaks plaanib naine valmis ehitada ka välilava, et korraldada seal vabaõhukontserte.
Vene piir on atraktiivne
Kui valminud seltsimaja on mõeldud eelkõige kogukonna tegevusteks, siis kõrval asuv kivist hoone võiks Kooseri sõnul tulevikus olla ühistegevuste maja. «Mõtleme eelkõige oma inimestele, kuid oodatud on ka turistid. Plaanime siia tuua arhiivimaterjale, külalised saavad tutvuda seto kultuuriga ja vaadata, kuidas siin elame.»
Ta tõdes, et Venemaa piiri lähedus muudab paiga atraktiivsemaks. «Ka väliskülalistele meeldib alati Vene piiri ääres käia. Piiri tähistava tõkkepuuni on vähem kui kilomeeter. Sinna saab jala kõndida, sealsamas paistab ka Eesti must-valge piiripost.»
Külalisi huvitab Kooseri sõnul ka koht, kus Eston Kohver üle piiri viidi. «Samuti räägime neile, kuidas meie 15 pulli sama piiriposti juures üle piiri Venemaale pagesid ja kuidas neid lehmaga Eesti poolele tagasi meelitasime,» lisas Lõuna-Antsu talu perenaine.
100 kooskäimist aastas
Esimene koosviibimine ootab seltsimajas ees juba 2. jaanuaril, mil majas on seto naiskoori proov. «Mitu seto koori käib harjutamas kord nädalas. Kolmekorruselist koolimaja on aga raske seltsitegevuseks kütta.»
Viivika Kooser tuli Meremäele 1982. aastal 18-aastase õpetajana. Neljasajale õpilasele ehitatud koolis õppis tollal 112 last. Meremäe kultuuriühing asutati 2002. aasta veebruaris, tegutsema hakkasid nad projektipõhiselt 2003. aastal.
Projekti "Meremäe kollektiivid ja ühendused Meremäe seltsimajja" rahastaja oli Eesti Külaliikumine Kodukant, Kogukondade EV100 taotlusvoor.
«Seltsimaja valmimisega on meil nüüd olemas koht, kus paar-kolm korda nädalas koos käia ja laulda,» lausus Kooser. «Oleme praegu plaaninud, et selle kandi kollektiividel toimuks järgmisel aastal selles majas kokku 100 kooskäimist.» Hoone kasutamise vastu tunnevad huvi ka Meremäe vabatahtlikud päästjad.