Lõuna-Eesti aasta teoks sai võitlus sünnitusvõimaluste eest

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pered Põlvas tänavu aprillis sünnitusosakondade säilimise poolt meelt avaldamas.
Pered Põlvas tänavu aprillis sünnitusosakondade säilimise poolt meelt avaldamas. Foto: Arvo Meeks

Rahvas valis Lõuna-Eesti aasta teoks võitluse Põlva ja Valga sünnitusosakonna säilimise nimel. Lõuna-Eesti Postimehe veebilehel sai nädal aega hääletada, milline toimetuse eelvalikusse jäänud 14 teost on aasta teo tiitli vääriline. Oma hääle andis 1234 inimest.

Võitja kogus lausa 403 häält ehk 33 protsenti nende koguhulgast. Teise koha pälvisid odaviskaja Magnus Kirdi tänavused kolm Eesti rekordi uuendust ja Euroopa meistrivõistlustel saadud pronksmedal. Kolmandaks valisid Lõuna-Eesti Postimehe lugejad aga uute keskväljakute valmimise Põlvas, Tõrvas ja Valgas.

Valga sünnitusosakonna kaitsja Anastasya Kikkas ütles sellisest hääletustulemusest kuuldes, et tunne on väga hea. «See tähendab, et inimesed hoolivad. Kõik need esitatud teod olid kiitust väärt.»

Valgalased loodavad valimistele

Valga sünnitusosakond suleti 1. juulist. Kikkase sõnul pole valgalased aga sulgemisega siiani leppinud. «Inimesed tulevad minult küsima, kas see ongi kõik või on võimalik osakond taasavada. Mina ei ole märganud, et inimesed oleks maha rahunenud. Nad loodavad Riigikogu valimiste peale. Väga paljud ootavad taasavamist. Pool aastat võib olla liiga lühike aeg, et sellise suure muudatusega üldse leppida.»

Kikkas lisas, et võitlus võttis palju energiat, aga oli hoolimata sulgemisest seda väärt. «Osakondi on suletud üle Eesti, aga kuskil pole keegi midagi sellist teinud. Terve Eesti nägi, et me siin vaikses kohas ei istu niisama. Kui oleks kohe alguses, kui see reform üles võeti ja hakati teenuseid kokku tõmbama, rahvas reageerinud aktiivselt, oleks võib-olla selle reformiga mindud teistmoodi.»

Kolmandaks valis rahvas uute keskväljakute valmimise Põlvas, Tõrvas ja Valgas.

Põlva sünnitusosakonna eest seisja Indrek Sarapuu tunded on kahetised. «Ma väga tänan rahvast, et nad selle teo esile tõstsid. See näitab, et inimestel on mure ja tahtmine edasi kesta siin Eestis. Ühtpidi saime võidu, aga teistpidi ei saanud. Osakond kestab 2019. aasta lõpuni, aga tegelik võit oleks ikkagi, kui sünnitusosakond säiliks. See lootus on meil siiski veel alles.»

Sarapuu sõnul ei ole Põlva sünnitusosakonna eest võitlejatele oluline mitte niivõrd see, kaua osakond ajaliselt säilib, vaid põhimõte, et see peaks alles jääma, kui Põlvas on aastas vähemalt 200 sünnitust. «See võiks olla tähis, mis on kehtiv ka edaspidi. Tänavu on kuni praeguseni sünnitusi olnud 234.»

Kui sünnitusi peaks olema rohkem, aga osakond soovitakse siiski sulgeda, on kaitsjad valmis tegutsema. Puhata ei lase kas või juba teadmine, et sulgemisotsuste algse teate juures viitas haigekassa Eesti naistearstide seltsi arvamusele, kelle sõnul olevat 400–500 sünnitust aastas minimaalne arv töötajate pädevuse säilitamisel.

Hiljuti said seni vaid Facebooki-gruppides suhelnud aktivistid esimest korda päriselus kokku.

Elu suurimaid tegusid

«Tegime kokkusaamispeo. Meil on kuueliikmeline rühm, kellega hoiame kogu aeg kätt pulsil. Jälgime igat liigutust, mis toimub ses vallas. Me polnud üksteist näost näkku näinud. Vaatasime kõik üksteisele silma nagu pärast lahingut või nagu pärast sõda kell kuus – nagu Švejki lugudes oli (naerab – toim). See on hindamatu kogemus, kuidas pidada läbirääkimisi, kuidas kriisisituatsioonis reageerida, kuidas rahvast mobiliseerida, milliseid teateid välja anda,» ütles Sarapuu, kelle sõnul on võitlus sünnitusosakonna eest üks tema elutöödest, ehk isegi neist suurim.

«See võitlus näitab ka, et toimiva süsteemi kallale ei ole mõtet minna. Kui Mart Einasto (endine kliinikumi juhatuse liige ja Põlva haigla nõukogu esimees – toim) oleks mulle helistanud enne seda võitlust ja küsinud, mis saab, kui ta selle kinni paneb, siis ma oleks talle kirjeldanud, mis tegelikult saab,» lisas Sarapuu.

Aasta teo hääletusel oma tulemustega teise koha saanud Tõrvast pärit odaviskaja Magnus Kirt valiti tänavu ka Eesti aasta meessportlaseks.
Aasta teo hääletusel oma tulemustega teise koha saanud Tõrvast pärit odaviskaja Magnus Kirt valiti tänavu ka Eesti aasta meessportlaseks. Foto: Konstantin Sednev

Aasta tegude hääletusel teise koha saanud odamees Magnus Kirdi saavutused kogusid 16 protsenti häältest. Tõrvast pärit sportlane viis tänavu Eesti odaviskerekordi 89 meetri ja 75 sentimeetrini.

Tõrva, Põlva ja Valga keskväljakute valmimine kogus 14 protsenti häältest. Väljakud avati vastavalt veebruaris, juunis ja augustis.

Hääletustulemused

1.       Võitlus Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonna säilimise nimel. (33%)
2.       Magnus Kirt uuendas kolm korda Eesti odaviskerekordit ja sai EMil pronksi. (16%)
3.       Uute keskväljakute valmimine Põlvas, Tõrvas ja Valgas. (14%)
4.       Tõrva neiu Grete-Lisette Gulbis kujundas üleeuroopalise käibega 2-eurose mündi. (8%)
5.       Riho Lehiste ja Elar Sarik päästsid Antslas mehe tulesurmast. (6%)
6.       Valga- ja Võrumaa päästjate edukas esinemine päästjate maailmamängudel. (5%)
7.       Esimene Seto tantsupidu. (4%)
8.       Sajanditaguses stiilis peetud Säde aiapidu Valgas. (3%)
9.       Vastseliina hooldekodu valmimine. (3%)
10.       Spaa Wagenküll valmimine Taagepera mõisakompleksis. (2%)
11.       Valga neiu Kaari Uibomägi saamine üle-eestiliseks noorte heaks eeskujuks. (2%)
12.       Palverändurite maja avamine Vastseliina piiskopilinnuses. (2%)
13.       Põlva tervisekeskuse valmimine. (2%)
14.       Minispaa Sõstar valmimine Pesa hotelli juures. (1%)
Hääle sai anda nädala jooksul Lõuna-Eesti Posti­mehe veebis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles