/nginx/o/2018/12/07/11637319t1hccae.jpg)
2018. aastal jätkus Eestis kiire hinnakasv. Euroala keskmisega võrreldes kasvasid Eestis hinnad kaks korda kiiremini – aastas keskmiselt 3,4%.
Mullu oli hinnakasv Eestis euroala kiireim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga ökonomist Sulev Pert selgitas, et nii Eestis kui ka euroalal tervikuna oli hinnakasvu taga peamiselt toornafta kallinemine: selle barrelihind maailmaturul tõusis aasta alguse 69 dollarilt oktoobriks üle 80 dollari. Eestis hoogustasid hinnakasvu eelmise aasta alguses jõustunud aktsiisitõusud, aga ka kiire palgakasv.
Lisaks mootorikütustele kallinesid eelmisel aastal järk-järgult ka teised energiahinnad: elekter, tahked kütused ja soojusenergia. Inflatsioonisurvet leevendasid samas mõnevõrra toiduained, mille hinnakasv kogu aasta vältel aeglustus.
Detsembris odavnesid tarbijahinnad võrreldes novembriga 0,3 protsenti. "Selle taga oli mootorikütuste odavnemine, kuid ka tööstuskaupade hooajaline allahindlus. Riiete ja jalatsite sooduspakkumisi tehti tänavu rohkem kui eelmisel aastal. Teenuste hinnad kasvavad aga peamiselt vaba aja teenuste kallinemise tõttu," ütles Pert.
2019. aastal inflatsioon eeldatavalt aeglustub, seda juba ainuüksi väiksemate aktsiisitõusude tõttu. Eesti Pank prognoosib, et hinnakasv jääb tänavu alla kolme protsendi, eeldusel, et toormehindades ei toimu väga suuri muutusi. Praegu lepitakse toormeturul tulevasi nafta ostu-müügitehinguid kokku umbes 60 dollari juures barrelist, ent nagu varemgi võib tegelik hind sellest erinevaks kujuneda.