Direktor Karel Saarna: kõik võitlevad laste nimel

  • Võru Spordikoolis käib 424 õpilast.
  • Kool vajab Karel Saarna sõnul oma «kuulsuste halli».
  • Spordikooli ja klubide vahel käib rebimine laste pärast.

Võru spordikooli direktori Karel Saarna sõnul on sportimisvõimalused Võrus suurepärased. Jätkuks noortel vaid soovi liikuda.

FOTO: Arved Breidaks

Võru spordikooli direktorina aasta lõpus tööd alustanud Karel Saarna (33) tõdeb, et spordikooli ja -klubide vahel käib rebimine laste pärast, kelle trennides osalemisest sõltub paljuski see, milline spordiala Võrus paremini edeneb ja milline mitte. Kuigi jalgpalli pealetung on olnud vägev, näeb uus spordijuht, et võrkpall teeb läbi uuestisünni.

Miks otsustasite kandideerida spordikooli direktoriks?

Tahan anda oma osa Võru kui laste- ja spordisõbraliku linna arengusse. Spordikool oma 424 õpilasega on aga oluline kogu Võrumaa noortele. Sport ja võistlusmoment on mind alati köitnud ning tagant tõuganud.

Soovin anda oma panuse väga pikkade traditsioonidega Võru spordikooli arenguteel. Oma tegevusega kujundab see kool positiivseid väärtushinnanguid ning soodustab laste liikumisvajadust, õpetab eriala ja tõstab spordimeisterlikkust.

Millised on plaanid, visioon selles ametis?

Pean oluliseks, et kõik kooli osapooled – lapsed, vanemad, treenerid, linn, koostööpartnerid – tunneksid rõõmu spordikooli tegevuse ja tulemuste üle. Pean tähtsaks ka avatust, sõbralikku keskkonda, meeskonnatööd, kooli võimaluste laiemat teadvustamist ja tugeva kuvandi saavutamist.

Mida on koolis kavas muuta?

Vajan aega sisseelamiseks, et õppida tundma seda, mis on hästi toiminud ja mis vajab järeleaitamist. Küll aga tahan pöörata rohkem tähelepanu kooli tutvustamisele.

Kool vajab oma «kuulsuste halli». Noortele tuleb rohkem tutvustada praegusi ja endisi kohalikke sporditippe, et neid eeskujuks tuua. Vana spordikooli võimla akendel asuvad küll meenutustahvlid näiteks võrkpalli Euroopa meistrile Jaanus Lillepuule ja teistele kuulsustele, aga meil on ju sangareid veelgi.

Palju on räägitud, et spordikooli töö võiksid üle võtta klubid. Mida sellest arvata?

Klubid mitmekesistavad oluliselt maakonna spordimaastikku. Kõigil on oma koht. Olen ka ise seotud näiteks Rõuge golfiklubi, Rõuge tennise akadeemia, Võrumaa võrkpalli rahvaliiga eestvedamisega. Tean, millist ennastohverdavat tööd klubides oma ala hüvanguks tehakse, seepärast müts maha kõigi spordiklubide eestvedajate ees.

See, et Võrul on oma spordikool, mille tegevus ei dubleeri linna spordiklubide tegevust, on oluline osa noorte sportimisvõimaluste stabiilsuse tagamisel. Ma ei arva, et kooli peaksid asendama klubid. Spordimaastikku rikastab nii klubide kui kooli paralleelne toimimine. Linn saab olla teemas sees ja reageerida laste ning treenerite vajadustele. Koolist saadav info ja kogemus tuleb linnale kasuks ka koostöös klubidega.

Kas spordiklubid ja -kool on konkurendid?

On küll. Omavahel käib rebimine laste osaluse pärast, sest see määrab ära spordiala käekäigu praegu ja tulevikus. Spordirahval on juba loomuses võistlemine ja konkureerimine ning ega konkurents ole halb asi – see paneb kõiki rohkem pingutama. Peamine on, et lapsed ja noored saaksid tegeleda just oma meelisharrastusega ja et suudaksime koostöös tagada tegevusvõimaluste mitmekesisuse ja kättesaadavuse.

Võrus on viimasel ajal saanud suurt tähelepanu ja toetust klubijalgpall, samas kui spordikooli õpetatav võrkpall on kaotanud sel põhjusel õpilasi. Annab siin midagi ära teha, et võrkpalli hiilgus Võrus taastada?

Jalgpall on üleilmselt tohutult populaarne spordiala, loogiline, et jalgpallibuum ei lähe ka Võrust mööda. See-eest võrkpallil on Võrus väga pikad ja sügavad traditsioonid. Võrust on sirgunud väga palju mängijaid Eesti meistriliiga võistkondadesse ja välisliigadesse. Eesti koondises teevad tegusid Robert Täht ja Henri Treial. Türgi liigas ja Euroopa meistrite liigas mängivat Robertit võib pidada Eesti parimaks võrkpalluriks.

Võru on andnud Eestile muljet avaldava arvu võrkpallitreenereid: Avo Keel, Urmas Tali, Marko Mett ja Oliver Lüütsepp juhivad praegu Eesti tippvõrkpalli käekäiku. Võrkpalli puhul on tegemist Eesti edukaima pallimängualaga ja Võrul on siin olnud oluline roll. Peame selle üle uhkust tundma!

Spordikooli ja linna eesmärk tervikuna peaks olema see, et valikuvõimalused lastele oleksid laialdased ja seni on see Võrus hästi õnnestunud.

Ent loorberitele ei tohi puhkama jääda. Usun, et kõik eeldused võrkpalli uueks tõusuks on olemas. Võrus on võrkpallis tehtud ja tehakse ka praegu väga head noortetööd, mida tõestavad head tulemused noorteklassidest. Meil on spordikoolis väga head treenerid, komplekt kogemustest ja noorte pealehakkamisest.

Milline ala on praegu spordikoolis kõige menukam?

Kõige rohkem õppureid on kergejõustiku osakonnas – 175. Võrkpalliga tegeleb 110 last ning Võrumaale omaselt on populaarne ka suusatamine 74 treeniva lapsega.

Mis saab aladest, kuhu õpilasi nii palju ei jätku?

Laste arv väheneb Võrumaal tervikuna, kuid sellegi poolest ei tohi huvitegevuse mitmekesisus väheneda. Kuni jätkub lapsi ja eestvedajaid, ei näe põhjust sulgeda ühtegi osakonda. Pigem saan direktori ametis kaasa aidata, et meie kooli spordialad oleksid rohkem nähtavad.

Igal alal on oma spetsiifika, näiteks individuaalset Kreeka-Rooma maadlust ei saagi võrrelda meeskondlike pallimängudega. Spordikooli ja linna eesmärk tervikuna peaks olema, et valikuvõimalused lastele oleksid laialdased ja seni on see Võrus hästi õnnestunud. Tingimused on spordiga tegelemiseks suurepärased, kõik käe-jala juures. Eesmärk on, et laps oleks sportlikult aktiivne ja võtaks selle elustiili kaasa kogu ülejäänud eluks.

Võru spordikoolis õpetatakse praegu seitset ala. Peaks vahest olukorras, kus lapsi jääb vähemaks, millelegi rohkem keskenduma või hoopis mõne uue ala juurde võtma?

Alad on ajalooliselt välja kujunenud ja nii on tegutsetud pikalt. Ei saa välistada ei ühte ega teist, sest elu on muutumises ja ka noored muutuvad. Peame olema paindlikud, et tegutseda noorte huvidele vastavalt. Mina isiklikult pooldan võimalikult mitmekesist võimaluste paketti.

VÕRU SPORDIKOOLIS ÕPETATAVAD ALAD

  • Kergejõustik
  • Võrkpall
  • Kreeka-Rooma maadlus
  • Orienteerumine
  • Murdmaasuusatamine
  • Laskesuusatamine
  • Suusahüpped ja kahevõistlus

Allikas: Võru spordikool

Tagasi üles