Võrumaa kõhust pärit mineraalvesi viiakse lettidele

  • Võrru rajatav mineraalvee tehas on vajalike lubade ootel
  • Vesi pumbatakse maapinnale 500 meetri sügavuselt
  • Võrus plaaniti mineraalvett toota juba nõuka ajal

Luha tänaval valmiv mineraalveetehas hakkab tootma tunnis kuni 6000 pudelit vett.

FOTO: Arved Breidaks

Kuula artiklit

Võru linnaserva kerkinud tootmishoones loodetakse tänavu sügisel hakata villima sealtsamast poole kilomeetri sügavuselt maapõuest pärit mineraalvett, millele pannakse nimeks «Haanja».

«Jah, Võru saab endale oma veetehase,» kinnitas ettevõtmise vedur Urmas Kalda osaühingust Luha 500, mis kuulub mitmeid Eesti firmasid ühendavasse Silikaat Gruppi. «Luha 500 OÜ eesmärk on tuua kaubamärgi «Haanja» nime all turule kodumaine, kergelt soolaka maitsega looduslik mineraalvesi.»

Võrus Luha tänava otsa rajatud tehases hakatakse villima samas asuvast puurkaevust 500 meetri sügavuselt ammutatavat mineraalvett. «Puurkaevu sügavuse järgi sai oma nime ka meie ettevõte – OÜ Luha 500,» lisas Kalda.

Vesi, mis Haanja kõrgustiku serva alt sügavikust pinnale tuuakse, sisaldab Kalda sõnul rohkelt tervisele kasulikke mineraalaineid. Teisalt on algav mineraalvee tootmine tema sõnul ka märgilise tähtsusega, sest kasutusele saab võetud väärtuslik maavara. «Eks see on ka põhjus, miks mineraalvee turule toomine meid innustab ja paneb silma särama,» kinnitas Kalda.

Võrus mineraalvee tootmise käivitamisega ametis Urmas Kalda loodab uue vee poeletile tuua sel sügisel.

FOTO: Erakogu

Kuigi kaupluste joogiriiulid kubisevad erinevat sorti veemarkidest, leiab sealt Eesti päritolu looduslikku mineraalvett ometi napilt. Tegelikult on Võru linn alles neljas koht Eestis, kus joogiks sobilikku looduslikku mineraalvett pumpama hakatakse. Värskas ammutakse joodavat mineraalvett kolmest puurkaevust, Tartumaal Haagel ning Pärnumaal Häädemeestel kummaski ühest puurkaevust.

Rõuge vallavalitsuses, mille korraldada on ka Haanja piirkonna elu, kuuldi Haanja-nimelise mineraalvee turule toomisest Lõuna-Eesti Postimehelt. «Kui mineraalveele pannakse selline nimi, siis on see ju väga tore,» lausus vallavanem Mailis Koger. «Kuigi Haanjat enam kohaliku omavalitsusena pole, on Haanja endiselt olemas ja selline tähelepanu on igati positiivne.»

Vesi ootab ameti tunnustust

Lettidele jõuab mineraalvesi «Haanja» pärast terviseametilt asjakohase tunnustuse saamist. Et mineraalveele tunnustus saada, peab puurkaevust võetavates veeproovides mineraalide näitajad neljal aastaajal püsima muutumatuna. «Täna on meil üheksa kuud veel ees,» sõnas Kalda. «Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on lootus, et käesoleva aasta sügisel saame ametlikult tutvustada uut mineraalidega joogivett.»

Seni jätkub Luha tänavas tuhande ruutmeetri suuruse tootmishoone ehitus. Testperioodil on kavas villida tehases 1000 pudelit mineraalvett tunnis, kuid edaspidi juba 6000 pudelit tunnis.

Võru tervisevesi huvitas ametiühinguid

Võru mineraalvee väljapumpamine tõusis päevakorda 1980ndatel aastatel, kui tehti geoloogilised puurimised ning vaagiti võimalust rajada Võru tervisevetele ka sanatoorium.
Kolme kümnendi eest huvitus Võru mineraalvee, aga ka võimaliku ravimuda kasutamisest tollane ametiühingute kuurortite valitsus. Plaanitud Värska sanatooriumi laiendusena otsiti Lõuna-Eestis nii laua-mineraalvett kui ka ravimuda, et rajada piirkonda sanatoorium ja hotell. Ravimuda loodeti toona saada Tamula ja Vagula järvest.
Mineraalvee otsingutel viidi puurimised Luha tänaval läbi proosalisel põhjusel, sest seal oli tollasel piimakombinaadil, praegusel Valio juustutööstusel, tootmiseks tarvis ohtralt vett. Puurimised viidi läbi aastatel 1989-1991, kuid ühe puuraugu pass pärineb ka aastast 1986.
Silikaat Grupp jõudis Võru mineraalvee lätteni aastal 2011, esmalt kaasinvestorina, kuid on nüüd kogu ettevõtmise ainuomanik.

Kui sügavalt tulevad Eesti mineraalveed?

  • Häädemeeste 610 meetrit
  • Värska 500 meetrit
  • Värska Originaal 470 meetrit
  • Haage 210 meetrit.
Allikas: tootjad

Eesti mineraalveed Euroopas. 

FOTO: LEPM

Tagasi üles