Riigikogu valimiste eel tekib paljudel kiusatus valida uusi erakondi. Mida neilt aga oodata võib, on omajagu ennustamatu.
Mida arvata uutest erakondadest?
Reitingute põhjal paistab, et uutest on suurim võimalus riigikokku pääseda erakonnal Eesti 200. Varem said nad tähelepanu seoses pöördumisega prokuratuuri katuserahade jagamise pärast, nüüd skandaalsete plakatitega.
Viimast on peetud küll osavaks reklaamitrikiks, aga säärane valestimõistmist ja Venemaa propagandale ärakasutamist võimaldav lähenemine ei jäta siiski head muljet.
Oleme saanud küll ka konkreetseid ideid. Näiteks et koolis peaks venelased ja eestlased olema koos ja õppetöö eestikeelne ning sotsiaalmaksulagi peaks olema kolmekordne keskmine palk. Huvitav mõte valimisprogrammis on heaolukeskused. Kuid on ka omajagu ebamäärasust.
Esiteks ei soovita end positsioneerida ei vasak- ega parempoolsetena. Samuti kirjutavad nad, et omavalitsuste otsustusprotsess on kogukondadest kaugenenud ja tuleb tuua neile lähedale. Samas soovitakse tuua näiteks haridus, tervishoid ja sotsiaalkaitse tagasi riiklike tugevate ja hästi juhitud ametite kätte.
Siin ei pruugi olla vastuolu, aga segaseks jääb, kuivõrd inimläheduse usku ikkagi ollakse ning mida see kõik näiteks sotsiaalteenuseid ootavale elanikule tähendab.
Rahva toetus teistele uustulnukatele on esialgu nii väike, et neid valides on suur risk lasta hääl raisku.
Alarmtuluke läheb põlema ka nende kodulehelt peatükki «Poliitikad» lugedes, mis teatab populistlikult, et riik tuleb uuesti näoga inimeste poole pöörata. Lisaks on üks juhtfiguur tunnistanud, et puuduvad fookus ja kandvad ideed. Küsimus on, kuidas vältida Vabaerakonna saatust, kus ilmavaade ei selginenudki, kuigi värskus tõi hääli.
Rahva toetus teistele uustulnukatele on esialgu nii väike, et neid valides on suur risk lasta hääl raisku. Elurikkuse Erakond (Turu-uuringute ASi järgi toetus detsembris üks protsent valijatest) soovib säilitada puhast loodust, mitte unustades haridust, kogukondi ega sotsiaalset kaitset. Et neilt küsitakse tihti, kuidas eristutakse Rohelistest ja Vabaerakonnast, on nad püüdnud seda lahti seletada, aga seletus kõlab üsna kahe eelmainitu sarnaselt. Kindlust ei tekita seegi, et asutaja Artur Talviku sõnul ollakse postideoloogilised ja mõned poliitilised seisukohad on veel selgeks vaidlemata.
Erakond Rahva Tahe (toetus null protsenti) on küll välja käinud mitu konkreetset ideed (näiteks vähendada Eesti metsade raiemahte ja likvideerida teine pensionisammas), aga kahtlaselt tühi koduleht ja senised sõnumid tekitavad küsimuse, kas ja kuivõrd neil on üldse tõsi taga.