/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11715729t1h9ed1.jpg)
Lõuna-Eestis oli tuleõnnetusi kardetust enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal hukkus Eestis tulekahjudes 50 inimest, kelle hulgas andsid tooni eakad inimesed, kirjutab Postimees.
«Väga sagedasti on hukkunu vanem mees, kes on joobes, elab üksinda ja suitsetab. Lisaks puudub tal suitsuandur. Ka 14 tules hukkunud naise profiil on sarnane,» ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja rõhutas, et suur probleem on alkoholi liigtarbimine. «Selle tõttu juhtub inimestega igasuguseid asju,» nentis ta.
Teine valukoht on tema sõnul aina suurenev hulk üksinda elavaid vanemaid inimesi. «Teame, et Eestis elanikkond vananeb ja see annab oma mõju, mis avaldub vaikselt hiilides. Nad lihtsalt ei saa endaga hakkama ja ka lähedased või naabrid ei hoia alati silma peal.»
Päästeameti töötajatele jäid eelmisel aastal uue trendina silma söögitegemisel juhtunud õnnetused. «Vanem inimene teeb süüa ja ta riided lähevad põlema. Just see on koht, kus lähedased võiksid sekkuda, et üksi elaval vanemal inimesel poleks näiteks gaasipliit, mis toob kaasa tuleohu,» ütles Tammearu.
Kõige suurem tules hukkunute arv tuli päästeameti Lõuna regioonist: Tartumaal hukkus 11, Viljandimaal neli, Jõgevamaal kolm ja Võrumaal kolm inimest. «Millegipärast oli seal piirkonnas oodatust rohkem õnnetusi. Üks põhjus võib olla, et maapiirkondades on majanduslikke toimetulekuraskusi rohkem,» rääkis Tammearu, kuid lisas, et täpsem analüüs ootab veel ees.
Tammearu sõnul oli möödunud aasta päästeametile ootamatult kurb, kuid ressursside ümberjaotamist plaanis pole. «Ei saa öelda, et klassikaline ennetustöö vilju ei too.»
Möödunud aastal külastasid päästeameti töötajad üle Eesti 22 000 kodu, mis valiti välja riskianalüüsi põhjal. Ametnikud andsid soovitusi ja kui vaja, paigaldasid suitsuandureid. «Aga ka sellest ei pruugi kasu olla. Näiteks üks mees põhimõtteliselt keeldus suitsuandurit paigaldamast. Kolm tundi pärast külastust oli meil üks hukkunu juures,» rääkis päästeameti juht.
38 protsenti kõigist tulesurmadest sai alguse hooletust suitsetamisest, punase kuke kutsusid välja veel lahtine tuli majas ja elektriga seotud probleemid. «Tallinnas tundub, et meil kogu aeg ehitatakse ja kõik elavad uutes majades. Tegelikkus on, et nii keskmine elamu kui ka inimene on üha vanemad. Ja kui inimesel on hakkamasaamisega probleeme, siis on päästjatel raske midagi teha,» ütles Tammearu. «Teeme ennetust, järelevalvet ja reageerime keskmiselt üheksa minutiga, aga turvalisus algab inimesest, mitte ei tule Toompea lossi trepist alla.»
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Taru ütles, et üksi elavate inimeste heaolus on suur roll lähedastel, aga ka kohalikul omavalitsusel. Tema sõnul on tähtis teha kindlaks, kas ja missugust tuge inimene vajab. «Mure korral on inimesel – abivajajal, lähedastel, aga ka näiteks tähelepanelikul naabril – alati võimalik pöörduda nõu küsimiseks kohalikku omavalitsusse,» ütles ta.