:format(webp)/nginx/o/2018/11/21/11592348t1had12.jpg)
Tartu maakohus mõistis täna Krabi kooli endise direktori Ale Sprenki (53) õpilaste kehalises vääriti kohtlemises õigeks süü tõendamatuse tõttu.
Koolidirektori süü ei leidnud kohtus tõendamist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/15/11716840t1hf032.jpg)
Sprenki kriminaalasjas on tõenditeks kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütlused ning suuresti on tegu nii-öelda sõna sõna vastu olukorraga. Seega tuli kohtul ütlusi hinnata eriti hoolikalt, arvestades nende elulist usutavust ja detailsust, kas need süüstavad või võivad süüstada ütluste andjat, samuti viimase võimalikke motiive ja isikuomadusi.
Kohus käsitles otsuses kõiki Sprenkile tehtud etteheiteid ükshaaval, analüüsides põhjalikult neis antud ütlusi.
Kohus leidis, et üheski episoodis ei saa ütluste alusel tuvastada ei Sprenki süüstava versiooni paikapidavust ega ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimalda niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeksmõistvat otsust.
Väga paljude teismelistest kannatanute ja tunnistajate kohtus antud ütlused olid napid ja lünklikud. Mitmetes ütlustes puudusid detailid, need olid üldsõnalised ja vastuolulised ning kohati mitteusutavad.
Kohus nentis, et ütluste nappus võib olla seletatav sellega, et väidetavatest kuritegudest on möödas umbes kaks aastat. Arvestada tuleb, et Krabi koolis õppisid keskendumisraskustega ja koolikorda erineval moel rikkunud lapsed, kes ei saanud hakkama tavakoolis.
Samuti ilmnes kohtus, et üks õpilane andis politseis kaasõpilase kehalise väärkohtlemise kohta valeütlusi. Kohtu hinnangul kahandab see kõigi Sprenki süüstavate laste ütluste usaldusväärsust.
Täiskasvanud tunnistajaid oli asjas vähe ja nende öeldu oli üldjuhul Sprenki jaoks soodne. Nende ütlused olid enamjaolt detailsemad ja vähem vastuolulised kui laste omad. Samuti olid üldjoontes loogilised, detailsed ja vastuoludeta ka süüdistatava enda ütlused. Sprenki taust on laitmatu ja tegu on mitmekümneaastase staažiga tunnustatud pedagoogiga. Samuti ei ilmnenud kohtus mingeid nii-öelda plekke täiskasvanud tunnistajate osas.
„Valede hulk, mis selle protsessi kestel kohtusaalis kõlas, on tohutu,“ nentis otsuse teinud kohtunik Erkki Hirsnik. Kuigi ei saa välistada, et valetajad olid eeskätt süüdistatav ja tema (endised) kolleegid, on samas kõigiti mõeldav ka see, et valetajateks olid eelkõige lapsed. Viimaste puhul saab ühel-kahel juhul menetluse ajal toimunud valetamist suisa täiesti kindlasti jaatada.
Sprenkile esialgu esitatud süüdistuse järgi kohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt vääriti 11 selle kooli õpilast. Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos. Seaduse järgi peab kohus süüdistatava õigeks mõistma tegudes, mille etteheitmisest prokurör loobub.
Pooled saavad tänast otsust on vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Lõuna ringkonnaprokuratuur andiski teada, et ringkonnaprokurör Terje Aleksašin vaidlustab tänase otsuse ringkonnakohtus. "Kohus ei jõudnud kogutud tõendeid hinnates seisukohale, kumma osapoole jutus oli rohkem tõtt. Prokuratuuri hinnangul ei ole aga põhjendatud kohtuniku väide, et ühe õpilase valetamine ja selle üles tunnistamine vähendaks teiste õpilaste ütluste usaldusväärsust," rõhutas prokurör.
Ta lisas, et kuna ka kohtunik ütles kohtus, et süüdistataval ja tema tunnistajatel oli valetamiseks motiiv, ning ei saanud välistada, et direktorile etteheidetavad teod tegelikkuses aset leidsid, peab kõrgema astme kohus tõendeid uuesti hindama.
Aleksašin märkis, et Sprenki süüdistatakse Krabi kooli direktorina eri aegadel eri õpilaste kehalises väärkohtlemises enam kui kümnel juhul.
"Kuna esimesi märke võimaliku väärkohtlemise kohta nägid sotsiaalkindlustusameti terapeudid ja olid kohustatud sellest politseile teatama, ei ole eluliselt usutav, et kõik õpilased valetaksid," ütles prokurör.
"On arusaadav, et sündmustest on möödas mitu aastat ja sel põhjustel ei mäleta õpilased iga väärkohtlemise detaili, sest nende jaoks ei olnud vägivallaga karistamine sel ajal erakordne. Küll aga ei tohi professionaalne pedagoog nii seadusest kui ametieetikast lähtudes õpilaste korrale kutsumiseks kasutada füüsilist vägivalda, selleks peavad pedagoogidel olema seaduslikud vahendid," lisas Aleksašin.
/nginx/o/2019/01/15/11716841t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11716839t1h26a9.jpg)