Valmis film müstilisest retkest Setumaale

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmivõtted leidsid aset ka Põlvamaal Joosu kõrtsi juures. 
Filmivõtted leidsid aset ka Põlvamaal Joosu kõrtsi juures. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Hardi Volmeri uut mängufilmi «Johannes Pääsukese tõeline elu» vaatas esimesel nädalavahetusel 6846 vaatajat.

2. augustil 1912. aastal saatis Eesti Rahva Muuseum kõikidele Eesti ajalehtedele avaldamiseks teate, milles öeldi: «Muuseum saatis juunikuul päevapiltnik Joh. Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikest asjadest ja inimestest ülesvõtteid teha.»

Hardi Volmeri mängufilm jutustabki seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. aasta suvel.

Retkest on säilinud ainult seitse minutit. Keegi ei tea, kuhu kadusid ülejäänud kaadrid.

«See teadmine annab meile ahvatleva, aga üksiti ka riskantse võimaluse taasluua ammune retk nii, nagu meie seda ette kujutame. Taastame vanade kaadrite vahele selle, mille aeg on meilt võtnud,» ütles Hardi Volmer.

Filmi nimiosas on Ott Sepp, teistes peaosades Märt Avandi ja Tõnu Kark.

Filmi stsenaristid on Olavi Ruitlane, Hardi Volmer ja Peeter Brambat, režissöör Hardi Volmer, operaator Mait Mäekivi, kunstnikud Katrin Sipelgas ja Killu Mägi, helilooja Ardo Ran Varres, monteerija Emeri Abel, helirežissöörid Markus Andreas ja Tiina Andreas, produtsent Anneli Ahven. Tootja on Kopli Kinokompanii.

Peale peaosaliste mängivad Ester Kuntu, Üllar Saaremäe, Merle Jääger, Peeter Raudsepp, Ardo Ran Varres, Robert Annus, Liisa Aibel, Tõnu Oja ja suur osa seto kogukonnast. Võtted tehti 2017. ja 2018. aasta suvel Tartus ja Setomaal.

Film valmis tänu Eesti Kultuurkapitali, Tartu filmifondi, Postimehe ja seto juurtega erarahastajate hindamatule toetusele. Olulised partnerid olid Eesti Rahva Muuseum, Eesti filmiarhiiv ja Seto kultuuri fond. lepm

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles