Rein Randver: Kagu-Eesti noored saavad huvihariduse toetusraha teistest enam

Rein Randver. Foto: Arvo Meeks

Kultuuriministri eestvedamisel võeti 2017. aasta kevadel vastu otsus, millega käivitati sotsiaaldemokraatide algatatud huvitegevuse reform. Selle eesmärk on tagada igale noorele võimalus saada osa talle meelepärasest huviringist. Huvitegevuse ja -hariduse toetamine riigieelarvest käivitati juba 1. septembril 2017. See on esimene reaalne regionaalpoliitiline abinõu.

Sotsid on veendumusel, et igal lapsel, olenemata tema elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, peab olema võimalus võtta osa huvitegevusest. Omavalitsustel tuleb panustada sinna, kus lahendus toob parima tulemuse, olgu selleks siis uue trenni ja huviringi avamine või täiendava koolibussi käikupanek.

Noorteseire andmeil ei olnud 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega ringis, mis tähendab, et pea 30 000 last oli huvitegevusest kõrvale jäänud. Põhjuseid on mitmesuguseid: pere majanduslik olukord, sobiva ringi puudumine või juhendajate nappus. Just selline olukord sai mainitud toetussüsteemiga tuge.

Tegemist on toetusega, kus raha kasutamise üle otsustavad kohalikud inimesed ja eelkõige peakski just noored olema need, kes selle otsustamise juures on.

Kõik omavalitsused said regionaalsetel alustel põhineva valemi järgi raha laste hobide toetamiseks. Lisaraha suuruse arvestamisel on aluseks mitmesugused näitajad: noorte hulk, erivajadustega noorte arv, toimetulekuraskustes perede laste arv, aga ka näiteks omavalitsuse finantsvõimalused. Kagu-Eesti omavalitsused saavad ühe noore kohta toetust palju rohkem kui meie suured linnad.

Tegemist on toetusega, kus raha kasutamise üle otsustavad kohalikud inimesed ja eelkõige peakski just noored olema need, kes selle otsustamise juures on. See on koht, kus igaüks võiks vaadata otsa oma valla või linna juhtidele ning uurida, kuidas ja keda on raha kasutamise jagamisse kaasatud ning milleks täpselt neid summasid kasutada plaanitakse.

Toetuse abil on paranenud huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet, samuti on valik varasemast mitmekesisem.

Sotside eesmärk on tagada igale noorele valikuvõimalus kolmes valdkonnas: sport, kaunid kunstid, loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia. Selle toetuse abil on avatud muusikakoolides uusi pilliõppeerialasid ning avatud maapiirkondades spordiga tegelemise võimalusi. Noored on õppinud näiteks orienteerumist ja kokandust, huviringide abil on tehtud huvitavaks ka füüsika ja keemia.

Noori tuleb kaasata kõikide neid puudutavate otsuste tegemisse. Nad on asjalikud ning oskavad öelda, kuidas oma vaba aega veeta soovivad ning millistes huvikoolides või ringides osaleda tahavad. Kaugemalt vaadates võib see tunduda väike asi, kuid nähes nende noorte rõõmust säravaid silmi, saab igaüks aru, et see raha on läinud õigesse kohta.

2019. aasta raha on juba jagatud, kuid mitmes omavalitsuses on jäetud ka kohalikele MTÜdele võimalus sellest veel osa saada. Olge julged oma valla- või linnavalitsuselt selle toetuse kohta küsima ning tehke kindlasti ettepanekuid.

Asjalike ettepanekute korral on omavalitsustel võimalus igal ajal kava ka muuta, kui selleks on soovi ja vajadust.

See on esimene regionaalpoliitiline abinõu, mis aitab äärealadel elavaid perekondi. Loodan, et peagi näeme ja tunnetame oma lähikonnas juba järgmisi tegevusi, mis teiste hulgas toetavad ka maapiirkondade ja Eesti ääremaade inimesi.