Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Tänavuse aasta puu on tegelikult põõsas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Tallinna Botaanikaaia rosaarium.
Tallinna Botaanikaaia rosaarium. Foto: GEORG K6RRE / PM/SCANPIX BALTICS

2019. aasta puu on roosõieliste sugukonda kuuluv kibuvits (perekond Rosa).

Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu, hoolimata „Õrna ööbiku“ laulus mainitud roosipuust. Siiski, koer-kibuvits võib kasvada mitme meetri kõrguseks.

Väikseima kasvuga on meie taimestikus mets-kibuvits, kes jääb tavaliselt poole meetri kõrguseks. Kibuvitsu on kasutatud ravim- ja ilutaimena. Taimesüstemaatikuid ja dendrolooge on aga paelunud perekonna liigi- ja vormirohkus; peale liikide teatakse rohkesti liikidevahelisi hübriide.

Ajakirja Eesti Loodus toimetus on aasta puid valinud 1996. aastast. Esimene aasta puu oli kadakas, kes on samuti sagedamini põõsas kui puu. 2018. aasta puu oli laukapuu, 2017. aastal viirpuu ja 2016. aastal kuslapuu.

Tagasi üles