Vanemahüvitise muudatus jätab hulk naisi pika ninaga
17. jaanuar 2019, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemahüvitise muudatus jätab hulk naisi pika ninaga, kirjutab Postimees.
Selle aasta septembrist muudetakse vanemahüvitise arvutamise kalkulatsiooni ja see mõjutab ka naisi, kes sünnitavad mitu kuud enne seda. Kõik, kes lähevad dekreeti 13. aprillil või pärast seda, peavad tõenäoliselt uue kalkulatsiooniga arvestama.
Kui seni määrati vanemahüvitist sünnitusele eelnenud aasta tulude järgi, siis uue süsteemi kohaselt arvestatakse vanemahüvitise summa arvutamisel lapse eostamise hetkele eelnenud 12 kuu palka. Kuigi uue seaduse eesmärk on viia arvutamine võrdsematele alustele, jäävad paljud naised süsteemi hammasrataste vahele.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk möönis, et sellise ülemineku puhul tuleb paratamatult kehtestada üks kuupäev, mis hetkest uus põhimõte kehtima hakkab. «Vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus võib tähendada mõnele vanemale mõnevõrra madalamat vanemahüvitist, paljude jaoks ei pruugi see erinevust tuua ning võib olla ka vanemaid, kellele see on soodsam, kui oleks olnud vana süsteemi alusel,» selgitas Turk.
Turki sõnul ei ole vanemahüvitise arvestusperioodi muudatuse eesmärk mitte võitlemine skeemitamisega, vaid kõigile võrdse arvutusperioodi aluse loomine.
«Praegu kehtiva vanemahüvitise arvestusperioodi puhul võib aluseks olev periood erineda 1–11 kuud. Näiteks nendel vanematel, kellel tekib õigus vanemahüvitisele aasta lõpus (november, detsember), võib eelmise kalendriaasta näol vanemahüvitise arvestamise periood olla 11–12 kuu tagune. Samas neil, kel tekib õigus vanemahüvitisele aasta alguses, võib see periood olla vaid paari kuu tagune. Seega ühtlustame muudatusega vanemahüvitise arvestamise aluseks olevat perioodi kõigile,» selgitas ta.
Turki sõnul mõjutab muudatus kõiki neid vanemaid, kellel tekib vanemahüvitise saamise õigus pärast septembri algust, mis aga töötavate vanemate puhul ei tähenda sünnituskuupäeva. Nendel vanematel, kellel on enne vanemahüvitist õigus sünnitushüvitisele ning kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku mai keskpaigast 22. juunini, võib vanemahüvitise arvestusperiood sõltuda sellest, millal ema hakkab sünnitushüvitist kasutama.
«Kõigil nendel emadel, kelle sünnitusleht algab enne 13. aprilli, tekib vanemahüvitise saamise õigus enne 1. septembrit ning seega arvutatakse vanemahüvitis eelmise kalendriaasta tulude alusel. Emad, kelle sünnitusleht algab 14. aprillil või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi,» selgitas ta.