/nginx/o/2019/01/17/11722281t1h40c9.jpg)
Kui Võrumaal Uhtjärve kaldal asuv väikseima pindala ja elanike arvuga «riik» maailmas ehk Nõiariik kõrvale jätta, on Monaco oma ligi kahe ruutkilomeetriga pindala väiksuselt Vatikani järel maailmas teine. Samas on see kõige tihedamini asustatud riik maailmas, elanikke on ligi 40 000. Et olla edukas, pole aga suurus oluline – seda on Monaco tõestanud.
Vahemere ja Prantsusmaa vahel asuvas vürstiriigis puudub oma residentide otsene maksustamine tulumaksuga. See on ka üks põhjus, miks kuulsad ja rikkad just Monaco kodanikud soovivad olla. Euroopas unikaalne maksusüsteem on viinud sinna prominentseid tegelasi ka Maarjamaalt. Tegu pole siiski lausmaksuparadiisiga. Maksustatud on pärandamine, samuti näiteks korteri üürimine või kinnisvara ost.
Kuna Monaco pole Euroopa Liidu liige, on seal telefonis interneti kasutamine kulukam, kui muidu Euroopas harjunud oleme. Samuti kõnehinnad. Telefoni sõrmitsedes tuleb olla tagasihoidlik.
Riiki toidavad ettevõtlus, staarid ja turistid
Iga kolmas riigis elav inimene pidi olema miljonär. Kõrgeima klassi staarid on igal sammul paparatsodest ümbritsetud ja ega nad nende pärast tänavatel jalutada saagi – liigutakse ikka uhke auto, helikopteri või jahiga.
Neid kõiki on ka eeskujulikult teenindada vaja. Monacos teeb väidetavalt tööd umbes 30 000 inimest, eelkõige lähikonnas asuvast regioonist ehk Itaaliast ja kiviviske kauguselt Prantsusmaalt. Monegaske, nagu oma riigi kodanikke kutsutakse, kohtab töötamas kordades vähem.
Ametlik riigikeel on prantsuse keel. Enamik kaupmehi on inglise keelega sina peal, kuna turiste liigub palju ja neilt on vaja ju raha ära võtta.
Ettevõtluses olevat osakaalult esikohal parfümeeria, järgnevad telekommunikatsioon ja pangandus. Kohapealseid töökohti loob hulgaliselt turism.
Prantsuse keel on ametlik riigikeel. Enamik kaupmehi on ka inglise keelega sina peal. Rahaühikuna on käibel euro. Ka meelelahutusäril on oma roll täita, kuna kuulsused on varmad põnevuse ja glamuuri eest raha välja käima.
Mängupõrgut piiravad luksusautod
Riigi visiitkaart on kallid jahid sadamas. Muidugi ei saa üle ega ümber ka Monte Carlo kasiinost, mis mõeldud vaid välismaalastele. Mänguruumi sisenemiseks tuleb tasuda 10 eurot. Siseruumidesse liikusid pigem tualettides daamid ja frakkides härrasmehed. Lühikestes pükstes turistid sinna ei kippunud ja neid poleks sellises riietuses sinna lubatudki.
/nginx/o/2019/01/17/11722282t1h66f8.jpg)
Hoone taha jäävad terrassidel asuvad aiad palmipuude, ilupõõsaste, skulptuuride ja lilledega. Muru näeb välja nii korrektne, et tekib kahtlus, kas see on päris. On küll, kuigi näeb turritavate teravate roheliste libledega pisut teistsugune välja kui Eestis. Kõrval asuvad uhke ooperimaja, luksuslik Hotel de Paris ning restoranid.
Päikese käes kiiskavad Ferrarid, Lamborghinid, Rolls-Royce`id, Bentleyd ja teised luksussõidukid. Mitmel masinal on küljes mitte Monaco, vaid hoopis Vene, Kasahstani, Suurbritannia või Saksa numbrimärgid. Kui keegi soovib massi sulanduda, siis punane Ferrari California saab rentides sinu omaks 1500 euro eest ja seda terveks ööpäevaks.
Kuhjaga uudistamist ja krõbedad hinnad
Suveniiripoed pakuvad tohututes kogustes Vormel 1 nänni. Toimub ju Monte Carlo linnaringil igal aastal vormelite võidukihutamine. Monacos resideerub hulgaliselt nii endisi kui praegusi F1 piloote, nagu näiteks Jenson Button, Lewis Hamilton, Nico Rosberg või Mika Häkkinen. Ka eelmise valitseja Rainier III nimeline uhke automuuseum on oma kogusse soetanud mitu vormelit.
«Siin saad kohe aru, kui vaesed me, eestlased, oleme,» sõnas reisil pojaga kaasas olnud sõber. Tõesti, jahisadama veerel, välikohviku terrassi sissepääsul märgatud menüü kutsus 895-eurost söögikorda nautima. Samas sai ise ühe muuseumi kõrval 9,5-eurone «mäki» menüü pintslisse pistetud.
/nginx/o/2019/01/17/11722284t1h70ad.jpg)
Vürstipalee esisel toimub vahtkonna vahetus iga päev kell 11.55. Kes suudab ettepoole trügida, näeb lumivalgetes vormides vahimehi. Loss on riigipea Albert II ja tema pere ametlik elupaik.
Palee kõrval asuvalt vaateplatvormilt paistab kogu vürstiriik. Seal on ennastunustavalt lihtne oma telefoni aku tühjaks filmida või pildistada.
Kindlasti tasub Monacos mööda ranniku äärt kõndida ning luksusjahte imetleda. Mõni annab reisilaeva mõõdu välja ja ühel paistis isegi helikopter katuselt. Vahva oli silmanurgast piiluda, kuidas jahi ahtris valgete kinnastega kelnerid lauas istuvale perele toitu serveerisid. Või kuidas madrused samal ajal allpool asuval tekil kõrbedžiipi ning pukkidel seisvaid skuutreid lapiga läikima lõid.
/nginx/o/2019/01/17/11722283t1hbc06.jpg)
Vähe parkimisruumi Monacos on parkimisega päris keeruline. Vaba parklakohta otsides sattusime sadama lähistele. Seal õnnestus tänu turismiinfo tüdrukute abivalmidusele lausa tasuta parkida. Kaasnes siiski hoiatus, et kui sadamasse peaks suur kruiisilaev tulema või vürstil ootamatud külalised maabuma, teisaldatakse sõiduk kohe. Sai võetud see risk, olles eelnevalt oma telefoninumbri paberile kirjutanud ja selle tuuleklaasi alla jätnud. Seda võimalike probleemide puhuks. Õhtul seisis sõiduk õnneks sealsamas, kuhu hommikul sai pargitud.
Keskpäeval autouksi avades võtab sind vastu tõeline leitsak. Väidetavalt on seal kandis üle 300 päikselise päeva aastas. Konditsioneeri või kliimaseadmeta auto ei tule kõne allagi, kui see muidugi kabriolett pole.
Ükskõik mis suunas Monacos pea keerasid või kuhupoole liikusid, kõik oli huvitav ja avastamist väärt. Kes Vahemere ääres Itaalia-Prantsusmaa riigipiiri ületama satub, neil soovitan kindlasti läbi põigata Monacost, mis jääb nimetatud piirist vaid 15 kilomeetri kaugusele Prantsusmaa poolele.
MONACO
/nginx/o/2019/01/17/11722342t1h91ea.jpg)