Peaminister ja siseminister tutvusid olukorraga kagupiiril

Reedel tutvuti olukorraga kagupiiril ja külastati Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunkti.

FOTO: Jürgen Randma/valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister Jüri Ratas ja siseminister Katri Raik külastasid täna kolmikpiiripunkti, kust algab väljaehitatav Eesti maismaapiir, ning said PPA peadirektorilt Elmar Vaherilt ülevaate olukorrast piiril ja piiriehituse hetkeseisust.

Maismaapiiri väljaehitamine algab Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist, 2-3 erineval lõigul. Ajutine kontrolljoon on praeguseks tähistatud ning piiririba puhastatud ja ehitustöödeks valmis. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) valmistab ette hanget piiritaristu ehitamiseks alates kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Saadud kogemusega saavad ametnikud, eksperdid ja ehitajad arvestada järgmiste lõikude hangete korraldamisel ja ehitusel, edastas valitsuse pressiesindaja.

Kolmikpiiripunkti külastanud peaminister sõnas, et Eesti idapiir ka Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning selle väljaehitamisel on esmatähtis kvaliteet ja rahaliste vahendite parim võimalik kasutus. «Piiriehituse hangete ettevalmistamisse on kaasatud riigi parimad eksperdid, kes teevad omavahel tihedat koostööd. Meie ametkondades on piisavalt kogemusi suurte ehitusprojektide teostamisel ja mul on hea meel, et neid kogemusi ka rakendatakse,» ütles Jüri Ratas.

Siseminister Katri Raik kinnitas, et esimese piirirajamise hankega tullakse välja jaanuari lõpus. «Piiriehitus on kallis, kuid turvalisuse seisukohast äärmiselt oluline,» sõnas Raik.

Mullu kasvas tänu kolme uue radaripositsiooni rajamisele ka politsei- ja piirivalveameti tehnilise seire võimekus Narva jõel. «Keegi ei kahtle, et Eesti vajab turvalist välispiiri. Küll on küsimus, et mis on sellise turvalisuse optimaalne hind. Erinevate lahenduste testimiseks mõeldud katselõigud näitasid kätte, et raskele maastikule piiri ehitamine saab olema väljakutse ning samas ka kulukas projekt. Ehitus saab toimuma üle 300-kilomeetrisel piirilõigul, kuhu on tarvis taristu kõrval ka elektrivarustatust, lisaks tehnilisi seadmeid,» kirjeldas olukorda PPA peadirektor Elmar Vaher.

«Piiriehitus ei ole näilise turvalisuse loomise projekt, et paneme aia püsti ja vaimustume väheste vahenditega saavutatust. Piiriehitus on Eesti seni üks suurimaid turvalisus-, julgeoleku- ja ehitusprojekte ning seda selle nimel, et inimestel oleks Eestis turvaline elada,» märkis Vaher.

Samas võib piiri väljaehitamise lõplik maksumus ka plaanitust odavamaks osutuda, näiteks nafta maailmahinna languse või ehitusturu jahenemise tõttu.

Tagasi üles
Back