Vabu töökohti jäi vähemaks

Tööpakkumistega saab tutvuda ka töömessidel. Foto: Arvo Meeks

Eelmise aasta kokkuvõttes oli Eestis keskmine töötuse määr 4,7%, mis on varasema aastaga samal tasemel. See tähendab, et iga päev oli Eestis keskmiselt 30 900 registreeritud töötut.

Registreeritud töötute seas on varasemast enam vähenenud töövõimega inimesi: eelmisel aastal moodustasid nad registreeritud töötute hulgast kolmandiku. Eelmise aasta jooksul asus tööle umbes 10 000 töötukassas varem arvel olnud vähenenud töövõimega registreeritud töötut.

Registreeritud töötuse määr oli aasta kokkuvõttes kõrgeim Ida-Virumaal, kus see oli 9%. Järgnesid Valgamaa (8,6%) ja Põlvamaa (8,2%). Kõige kiiremini on samas viimase aastaga registreeritud töötus vähenenud just Ida-Virumaal.

Kõige väiksem oli aasta kokkuvõttes registreeritud töötus Harjumaal, Saaremaal ja Viljandi maakonnas. Kui aga vaadata, kus on arvuliselt kõige enam registreeritud töötuid, on esimene Harjumaa, kus elab kõige rohkem inimesi.

Registreeritud töötute seas on keskmisest veidi rohkem naisi, vanemaealisi, madalama haridusega ja niinimetatud sinikraesid ehk lihtsama töö tegijaid.

Keskmiselt oli töötukassal ühes kuus pakkuda 9400 vaba töökohta, kokku vahendab töötukassa umbes poolt Eestis pakutavatest töökohtadest. Võrreldes aastaga 2017 on vabade töökohtade arv veidi vähenenud. Kõige enam otsiti mullu töötukassa kaudu klienditeenindajaid, puhastusteenindajaid ja õmblejaid.

Uutest registreeritud töötutest läks aasta jooksul tööle 65%.

«Tööta ja õpi!» programmi kaudu läks aasta jooksul õppima üle 4000 töötava inimese. Populaarsemad olid eesti keele, arvutikasutuse ja tugiisiku koolitused.

Sellest aastast pakub töötukassa ka karjäärinõustamist koolinoortele ning tihedamaks muutub koostöö koolide ja õpilastega. Töötukassal on 132 karjäärispetsialisti, kes töötavad üle Eesti.