Hingamisteid varitseb üle saja viiruse

Viirushaigused muudkui levivad. Foto: Shutterstock

Mida teha, kui olete nakatunud grippi või muusse viirushaigusse?

Gripihaige ei ole Apothe­ka proviisori Kristiina Sepa selgitusel võimeline tegema tavapäraseid toimetusi ja jääb üldjuhul voodisse. Sepp ütles, et gripi­diagnoos on tõenäoline, kui palavikku on üle 38, eakatel üle 37,5 kraadi.

Peale köha-nohu tunneb grippi haigestunud inimene kurnatust, peavalu, haiglast olekut, higistab või kogeb külmavärinaid. Harvem esinevad hingamisraskused või kõhulahtisus.

Pärast raskemate sümptomite möödumist järgneb sageli üldise nõrkuse aeg. Kuiv köha võib kesta mõnda aega.

Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud päev enne sümptomite avaldumist ja kuni viis päeva pärast haigestumist.

Sepa kogemust mööda on tõeline gripp pigem haruldane võrreldes suure hulga gripilaadsete infektsioonidega. «Gripp on üldiselt ka palju ebameeldivam,» lisas ta.

Paragripp vaevab põdejat

Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova selgitas, et paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata nohu ega haukuv köhagi. Tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe mööda nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega.

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustab üle saja viiruse, mis jõuavad organismi peamiselt ülemiste hingamis­teede kaudu.

«Neid eristada on väga raske, sümptomid on tihti väga sarnased,» sõnas Sadikova.

Rahvasuus silma- või kõhugripina tuntud adenoviirusest põhjustatud haiguse põdemine kulgeb enamasti samamoodi nagu ülejäänud hingamisteede haigused, kuid kaasneda võivad ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.

Samuti sage RS-viirus põhjustab köha, mis mõnikord toob kaasa astmanähud, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Kuidas viirused levivad?

Gripiviirused levivad proviisor ­Sepa sõnul peamiselt inimeselt inimesele, kui gripihaige köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka siis, kui katsuda viirusega nakatunud esemeid ja seejärel puudutada oma suud või nina.

Sadikova rõhutab, et kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni ­aasta.

Gripi vastu võivad end vastu­näidustuste puudumise korral süstida lasta kõik soovijad, kaitsesüst sobib ka lastele alates kuuendast elukuust. Muude ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu vaktsiini pole, see­pärast on tähtis haigestumise ennetuseks järgida lihtsaid hügieenireegleid.

Gripiviirused levivad proviisor ­Sepa sõnul peamiselt inimeselt inimesele, kui gripihaige köhib või aevastab.

Vältida tuleb kontakti haigega, pesta käsi, aevastades või köhides ­katta suu ja nina pabertaskurätiga ning visata see kohe pärast kasutamist ära, püsida haiguse ajal kodus.

«Kui sümptomid on kerged ja te ei kuulu riskirühma, ei vaja te ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võite põdeda kodus,» ütles Sadikova.

On tähtis, et iga haigestunu jääks koju, magaks küllaldaselt, tarbiks sooje jooke, sööks täisväärtuslikku toitu. Ravimeid saab vajaduse korral juurde osta. Haigusest tuleks teavitada perearsti.

Enda seisundit tuleb jälgida ja halvenemise korral võtta telefoni teel uuesti arstiga ühendust, väikelaste puhul teha seda viivitamata.

Igaüks põetajaks ei sobi

Haiget võiks põetada üks täiskasvanu, kes peab jälgima endagi seisundit. Riskirühma kuuluja – eakas või põdura tervisega – ei peaks olema põetaja. «Kui kuulute riskirühma, kasutage maski,» manitses Sadikova.

Jälgida võiks muutusi haige seisundis ja uurida, kuidas ta end tunneb. Haige ­seisundi kohta võib teha märkmeid, mida saab kasutada perearstiga nõu pidades või kui olete kutsunud kiirabi. Teavitage perearsti, kui ülejäänud pereliikmedki haigestuvad.

«Haige põetamiseks on parim, kui tal on eraldi tuba,» lisas Sadikova. Haigel peaksid olema elementaarsed enese eest hoolitsemise tingimused, sealhulgas pidev vedeliku tarbimise võimalus.

Haigele lapsele tuleb pakkuda meelepäraseid jooke, sest kui ta ei saa küllaldaselt juua, võib tal kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkida kiiresti vedelikupuudus.

Haige voodipesu ja toidunõusid ei pea pesema eraldi ega erilisel viisil. Pärast haigega samas ruumis olemist, põetamiskohal toime­tamist, kokkupuutel voodipesu ja rõivastega on äärmiselt oluline kätepesu.

Eluruume ja kööki, võimalusel WCd ja vannituba tuleb korrapäraselt tuulutada. Kõik ajutise haigetoa pinnad tuleb pühkida tavalise puhastus­ainega, kasutada ühekorralappi või pesta tavalist lappi hiljem põhjalikult.

Kui kaua peaks täiskasvanu olema haiguslehel, seda otsustab arst. Kodus tuleks püsida kindlasti seni, kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. «Laps võib lasteasutusse tagasi tulla, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 24 tundi. Kindlasti tuleks konsulteerida oma perearstiga,» ütles Sadikova.

Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal ning põhjustavad tüsistusi: neelupõletikku, keskkõrvapõletikku, bronhiiti, kopsupõletikku. Sepa selgitusel võib tüsistuste tekkele viidata püsiv köha, püsiv kõrge palavik või valu rindkeres.