Verner Ant: Muret teeb perevägivald

Politseikapten Verner Ant Foto: Politsei

Lõuna-Eestis üldiselt ja Kagu-Eestis eriti on turvaline elada. Nii võiks resümeerida 2018. aastat Põlva-, Valga- ja Võrumaa politseistatistikale otsa vaadates. Aga siin on üks mööndus. On koht, kus kõik ei saa end turvaliselt tunda. See on kodu.

Teated lähisuhtevägivallast ei vähene. Kriminaalmenetluste arv on hoopis kasvanud. Ka ainus sihilikult toimepandud tapmine 2018. aastal Kagu-Eestis oli seotud perevägivallaga, kui Võrus tappis mees noaga kasuisa.

Nüüdseks on hakatud Kagu-Eestis kasutama MARAC-mudelit suure riskiga lähisuhtevägivalla küüsis vaevlevate perede aitamiseks. See kujutab endast asutuste koostöövõrgustikku, mis paneb kokku kindla tegevusplaani. Ohvreid saab nõustada, pereliikmed pereteraapiasse saata, sõltuvusravi võimaldada ja nõnda edasi.

Veel juurutame meetodit, kus lähisuhtevägivalla väljakutsele tulnud politseinik kasutab sündmuskoha jäädvustamisel ja inimeste küsitlemisel vormikaamerat. Sellega perevägivalla sündmuskohta ja osaliste esmaseid ütlusi filmides loodame senisest kiiremini vägivallatsejat mõjutada ja seega ka kohtusse jõuda. Kas piirataks tema vabadust, allutataks käitumiskontrollile, suunataks sotsiaalprogrammidesse. Peamine, et ohver pääseks vägivallast ja saaks tuge. Samuti pingutame, et vägivallatseja ühiskonnale täielikult kaotsi ei läheks. Ka tema võib vajada abi: sõltuvus-, võõrutus- või psühholoogilist abi.

Julgustan lähisuhtevägivallast teatama. Tänu tähelepanelikele inimestele on aastaid või aastakümneid raske vaikusloori all olnud juhtumid hakanud hargnema.

​

Ka ainus sihilikult toimepandud tapmine 2018. aastal Kagu-Eestis oli seotud perevägivallaga.

Kui veel kolm aastat tagasi oli Kagu-Eesti kuritegevuse suurim peavalu vargused, siis kahel eelmisel aastal on nende hulk vähenenud. Põhjused on oma vara parem kaitse, aga sageli ka politseinike jõupingutused pikanäpumeeste tabamisel. Näiteks mullu suvel toimepandud varguslaine elektrialajaamadest lakkas, kui politsei kahtlustatava pihtide vahele võttis.

Just sarivarguste toimepanijate tabamine on politsei suur panus selle kuriteoliigi ohjeldamisel ning selle kohta on näiteid teisigi. Paar aastat tagasi varastati kümnetest majapidamistest murutraktoreid ja ATV-sid ning tubli töö tulemusel saime pätid kätte. Järgmisel aastal oli kord majas ja ühtki murutraktorit ei varastatud. Tähtis on ka varastatud asjade kokkuostjate võrgustike tegevuse lõpetamine. Selleks püüame endiselt varastelt kätte saada kriminaalsel teel teenitud tulu, samuti arestime kannatanute tsiviilhagide katteks kurjategijate vara. Selline tegevus annab ühese sõnumi: varastamisega rikkaks ei saa.

Kui majandusel läheb hästi, jagub inimestele tööd ning kaob vajadus hõlptulu järele. Kui järgmistel aastatel täituvad majandusanalüütikute ennustused ning majanduskasv pöördub languseks, ei saa välistada varavastaste kuritegude tõusulainet.

Muutunud aegadest annavad märku järjest sagedasemad teated, kuidas inimesed oma rahast internetis ilma jäävad. Näiteks on veebis ostetud kaup või tagastusraha saamata jäänud. Ka on mõni ettevõtja välismaistele partneritele esitatud arvete eest suuremad summad üle kandnud, kuid hiljem selgub, et «partnerid» olid hoopis kauge kandi kurikaelad, kes saadud rahaga olid juba nelja tuule poole kadunud.

Nii varguste kui ka kelmuste ärahoidmiseks saavad inimesed ise mõndagi teha. Eluasemed, kõrvalhooned ja sõidukid tuleb lukustada, rahakottidel ja telefonidel silm peal hoida. Autos ei tohiks väärtuslikke esemeid nähtavale kohale jätta ning internetis ostlemisel tuleks müüja tausta kontrollida. Kodukandi turvalisust saab suurendada ka naabritega ühise naabrivalve sektori loomisega, valgustuse ja valvekaamerate paigaldamisega.

Muutunud aegadest annavad märku järjest sagedasemad teated, kuidas inimesed oma rahast internetis ilma jäävad.

Mullu kaotas Kagu-Eestis liiklusõnnetustes elu kaks inimest. Ka kaks on liiga palju. Siiski oli 2018. aasta Kagu-Eestis liiklusohutuse mõttes kindlasti üks paremaid, sest vähenes nii õnnetuste, neis hukkunute kui ka viga saanute hulk. Samuti vähenes joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv. Paranenud liiklusolude taga on mitu tegurit. Näiteks paraneb teedevõrgustik, kasutusel on parema turvavarustusega autod, viisakam on ka liikluskultuur, kui võrrelda seda kümne aasta taguse seisuga.

Liiklusjärelevalve vaates on sel aastal üks olulisi muudatusi lühimenetluse kasutuselevõtt. Seadusandja on määranud 20 kergemat väärtegu, neist enamik liiklusrikkumised, mille eest edaspidi määratakse inimesele kindla suurusega mõjutustrahv. Karistusregistrisse märget ei jää ning sellega ühes jääb meil aastate pikku karistatud inimesi järjest vähemaks. Mida see politseile liiklusjärelevalve mõttes tähendab? Kokkuhoitud aega, sest kohapeal vormistatakse kiirelt lühimenetluse otsus ning ülejääva aja saab politseinik olla oma kogukonnale nähtavam, rahustada liiklust ja tagada turvatunnet.

Kui mõni arvab, et 40-eurone mõjutustrahv näiteks turvavööta sõidu eest on nõnda väike, et «tüütu» abivahendi kasutamisest üldse loobuda, siis mõelge veel kord: turvavööd ei kanta trahvi vältimiseks. See võib päästa õnnetuse korral sellest, et paiskud autost läbi esiklaasi välja või lömastad rinnakorvi vastu rooli ja saad surmavaid vigastusi.

Liikluses on reeglid, mida järgides on väiksem tõenäosus õnnetusse sattuda, viga või surma saada. Sõida kaine peaga, vali ohutu sõidukiirus, kinnita turvavöö, ära jaga tähelepanu auto juhtimise ja mobiiltelefoni või muu segava tegevuse vahel. Jalgsi ja rattaga liigeldes tee ennast hämaras nähtavaks ning ratturina kasuta kiivrit.