/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2019/01/22/11733064t1h4ef6.jpg)
Eesti folkloorinõukogu rahvakandlemängijate väljaselgitamise ja jäädvustamise töörühma töö tulemusena ilmus äsja Eesti mahukaim ülevaateteos sajast Eesti rahvakandlemängijast: nende pillimeheks kujunemisest, repertuaarist ja nende pillide lugudest.
Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvakandlemängijaist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guldžahon Jussufi koostatud väljaanne annab ülevaate 20. ja 21. sajandi eesti rahvakandlemängijatest ja -meistritest. Raamatus on jäädvustatud tuntud ja nimekad mängijad ja meistrid varasemast ajast, kelle osatähtsust kandlemängu traditsiooni püsimisel ja muutumisel on olnud märkimisväärne.
Eesti folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots ütles, et raamatust leiab ka ülevaate Lõuna-Eesti pillimängijatest. Eriti palju on neid tema sõnul Võrumaal: Ilmar Hellamaa, Kalju Kallas, Väino Kelp, Ilmar Kukk, Heli Laaniste, Harri Lindmets, Kaja Murde, Meinhard Piir, Kalev Saaron, Aavo Saarva, Milja Udras ja Alar Vuks.
Valgamaa kanneldajatest on raamatus oma koha leidnud Erni Kasesalu, Vello Lentso, Elmar Limbo, Väino Maala, Aku Raidsalu, August Rohtla, Voldemar Rõõm, Merle Soonberg, Lille Tali ja Ilmar Tiideberg. Põlvamaalt aga Jangada Enno, August Laanesaar, Valdek Lehes, Eo-Rinaldo Männiste ning Heino Tartes.
Kodu-Eesti kandlemängijate ja -meistrite kõrval on kindel koht väliseestlastel, kellest ülevaate koostamisel oli suur abi Ain Haasa kogutud ja saadetud suurepärastest materjalidest.
Kodueestlaste ülevaade koosneb neist, keda intervjueeriti aastatel 2012–2018 ning juba meie seast lahkunud pillimängijatest ja -meistritest. Intervjueeritute hulgas on eakad pillimängijad, kes iseõppijatena kannavad väärikalt edasi pillimängu traditsioone, ja kümme rahvamuusikut, kes on saanud klassikalise muusika väljaõppe, kuid kandlemängu omandanud juba lapsepõlves vanematelt ja lähisugulastelt või hiljem rahvamuusikakoolitustel või õppeasutustes.
Saame teada, kus ja kuidas rahvamuusikud õppisid pilli mängima, kuidas kujunes nende elu pillimängijana.