/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/01/12/11710142t1hb6f8.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) võtab kaitse alla viimased veel kaitseta olevad vääriselupaigad riigimetsas.
RMK võtab kaitseta olevad vääriselupaigad kaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimetsas on kõrge looduskaitselise väärtusega alasid ehk vääriselupaiku inventeeritud alates 1999. aastast. Tänaseks on selliseid metsaosi leitud ja kaitse alla võetud 18 616 hektarit; viimane suurem inventuur viidi läbi möödunud aastal, mille tulemusel lisandus nimekirja veel 3000 hektarit uusi vääriselupaiku.
RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on ülejäänud RMK metsades vääriselupaikade esinemise tõenäosus üsna madal. "Sellest hoolimata käivitame käesoleval aastal vääriselupaikade inventuuri veel 57 000 hektaril. Kontrollime neil metsaaladel vääriselupaiga tunnuste esinemist, et välistada väärtuslike alade sattumine raiesse," ütles Tõnisson.
Vääriselupaikade inventuuri teostavad 65 RMK metsakorraldajat, kellel on olemas vastav litsents. Vaatluse alla võetakse metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel on vääriselupaikade esinemise tõenäosus kõrgem.
Vääriselupaigad on haruldaste ja ohustatud liikidele sobivad elukohad majandataval metsamaal, kus on erinevatel põhjustel säilinud mitmeid loodusmetsadele omaseid struktuure nagu näiteks väga vanad puud, suured lamavad ja surnud puud või põlenud puud. Kuna majandatavates metsades esineb selliseid metsaalasid vähe ja hajusalt, on haruldaste ja ohustatud liikide püsimajäämiseks oluline taoliste tunnustustega metsaosad säilitada.
Vääriselupaigad liigituvad riigimetsas rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsamaast 28 protsenti.
RMK hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 47 protsenti Eesti metsadest.